Kaua tehtud kaunikene, sest paar kuud on möödunud nagu niuhti ning alles nüüd saab öelda, et pahalased noore koera organismuses on üles leitud ja kahjutuks tehtud. Peaaegu kahjutuks tehtud, sest aeg-ajalt tõstavad batsillused siiski mässu ja tulevad uuesti rünnakule.
Mäletatavasti toodi Mia märtsikuu alguses Loomade Kiirabi Kliinikusse eutaneerimise eesmärgil. Vana looga saab tutvuda SIIN ja sestap ei hakka kõike taas ümber kirjutama. Lühidalt öeldes oli vaesel koeral juba pikemat aega kõht lahti ning ka pissimise hädad tekitasid tohutuid vaevusi. Peremees käis korralikult arstil, aga suurt tulu sellest ei tõusnud ning veel põhjalikuma uuringu ja ravi tarbeks raha lihtsalt enam ei olnud. Omanikul endal oli veel raskemat sorti astma kallal ja sellest siis see äärmiselt kurb ja vastumeelne otsus.
Armumine. Ilmselt on meist absoluutne enamus seda kaunist tunnet kogenud ning lemmikloomasse armumine toimub üsna samal moel nagu inimestegi vahel. Saad lätaki justkui paugu vastu pead ja siis käid suu ammuli ringi ning ainuke asi kellele mõelda suudad on tema või temake. Mia õnneks suisa armus temasse kliiniku loomaarst dr. Kirke Kaisa Raudvere, kes asus ülimalt pühendunult haiguste põhjuseid otsima. Ka Mia oli uude perenaisesse laksust kiindunud ja uue kodukesega harjumine ei tekitanud mitte mingeid probleeme. Otse vastupidi ning tundus, et Mia on oma senise elukese elanudki Kirke Kaisa juures.
Alul polnud sugugi kindel, et Mia sinna kolib. Vaja oli ju vaadata kuidas koerake kohaneb, ravi edeneb ning ka elukaaslase nõusolek mängis oma osa. Esmapilgul lihtne asi läks aga kordades keerulisemaks ning tagasilööke tuli omajagu. Pidasime tihedat kirjavahetust ja iga väiksemgi muudatus Mia tervislikus seisundis sai läbi arutatud. Korraks tekkis isegi lootusetuse tunne ja tahtmine käed üles tõsta, aga Kirke Kaisa ei jätnud jonni. Ka Mia näitas lausa iga keharakuga, et tahab veel palju aastaid elada ning talus vapralt kõik nõelte torkimised, analüüsid ja protseduurid. Sedapuhku olid jumalad nii Mia kui Kirke Kaisa poolt.
“Mial läheb täitsa hästi ja tänab Sind abi ja toetuse eest! Ning seda teen ka mina! Küll on tore, et koer saab elu edasi nautida.”
Ja mina tänan kõiki neid häid inimesi, kes Miale kaasa tundsid ja tema ravi tarbeks annetasid. On tõesti tore, et see päästmise lugu õnneliku lõpuga päädis ja koerakese eluke hoopis uues kvaliteedis jätkuda saab. Erandkorras pole võimalik teile üksikasjalikku aruannet kulude kohta tänasel Emadepäeval esitada, sest raamatupidaja on ise parasjagu sünnitusmajas uuele elukesele alust panemas. Oi kui vahva kui vastne ilmakodanik just täna sünniks! Kui mälu ei peta, siis arveid oli suurusjärgus ligi poolteist tuhat eurot ja annetusi laekus peaaegu topelt rohkem. Olge te veel kord tuhandest tänatud ja head emmede päeva nii praegustele kui tulevastele emadele! Muide, just naised ja emad eriti oskavad igasugust elu iseäranis hinnata ning kõikvõimalikud vabatahtlikud organisatsioonid saavadki tegutseda valdavalt just nende toel. Vanasti oli selline ütelus, et mees on elu andja ja naine elu kandja. Küllap need emotsioonid ja kogemus, mida iga naine beebi kandmise ja sünnitamise järel tunneb panebki kogu maailma teistmoodi nägema ja jumal tänatud selle eest.
