Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja, sõnab üks ütelus. Asja mõte on selles, et vanu pahandusi pole mõtet meeles pidada. Noorukese Luna loos on natuke pahandust, aga suuremalt osalt oli tegu siiski õnnetusega. Sestap riskin ja meenutan seda lookest, mis juhtus kauges minevikus ehk suisa eelmisel aastal, lootuses, et silm ikka pähe jäetakse. Küllap jäetakse, sest Lunal jäi ju käpp ka alles, kuigi oht sellest ilma jääda oli suuremast suurem.
Loomade Kiirabi Kliinikus nähti kurja vaeva ja käpp sai korralikult kokku lapitud. Lisaks keerulisele kui mitte öelda, et pea võimatule operatsioonile tõi amputatsiooni päevakorda ka võimalus, et kuluka ravi tarvis ei laeku lihtsalt aasta lõpus annetusi. Paraku nii on, et tasuta neid asju ei tehta ja toetust mitteleidev mitmetuhande eurone ettevõtmine on alati seotud võimalusega, et ühing pärast seda lihtsalt pankrotti läheb. Sedapuhku risk end taas õigustas ja rahvas tundis noorele kutsikale kaasa annetades suisa nii palju, et tasutud sai ka naabri koeralt väga kõvasti pureda saanud noore Mäksi arve summas 3847.33.
Raha tahab lugemist ja kokku annetati Luna tarbeks 9672 eurot ja 3 senti. Luna operatsioonile kulus sellest 3458.83 ja abi sai veel ka Redi-nimeline koer, kes samas kliinikus jalule aidati. Tema arved kokku olid 1252,64 eurot. Mainima peaks veel üht kallimat lõbu ja see oli kriitilises seisus kass Illimari elunatukese päästmine ning tema päevade jätkumise võimaldamine meie seas kandis 923.65 eurost hinnalipikut. Ülejäänud arved olid väiksemad ja Loomapäästegrupp sai veel vana aasta sees kergendatult hingata – viimane kui üks arve on tähtaaegselt tasutud! Jeeee ja olge te tuhandest tänatud head inimesed.
Luna mure liigutas ka kunstiinimesi, kes seljad kokku ja lausa omaette oksjoni püsti panid. Kas rahval oli raha juba otsa saanud või pole eestlased kunstilembelised, aga vaatamata suurele huvile laekus reaalseid pakkumisi siiski ainult kaks – Navitrolla graafiline leht “Jõuluvana koer” vahetas omanikku 155.- ja Ene Laadi heegeldatud mängukaru 30.- euro eest. Suured tänud nii kunstnikele kui teoste ostjatele.
Luna paranemine võis alata ja nüüd sõltus kõik juba temast endast, aga eelkõige siiski hooldajast, kes pidi tagama, et koer ise käppa uuesti puruks ei rahmeldaks. Pärast Loomade Kiirabi Kliinikust lahkumist viis Luna tee Muhu loomakliinikusse, kus dr. Heli Säre ning assistent Pirko Tuus hoolitsesid nagu oma tite eest. Raviti, poputati, jalutati, sotsialiseeriti, mängiti ja tegeleti tema meeletu stressiga. Isegi istumine ja lamamine said käskluste peale ajapikku selgeks. Ainuke, mis Lunale raskelt pinda käis oli selga aetud kostüüm ning sellele tegi kutsikas esimese poole tunniga asjakohase tuuningu. Lunale kliinikus meeldis ja ta käis külastajatel ikka uksel vastas. Eriti meeldis talle Pirko ja küllp see oli vastastikune, sest naisel võttis silma lausa märjaks, kui Lunat ära saatma tuli.
Täna jätkub Luna taastumine Loomapäästegrupi juhatuse liikme Riina Pernau madalas tarekeses. Seal on päästetud loomi mitmete kaupa ja Lunal on tegemist kogu päevaks, kuigi korralikud liikumispiirangud on sealgi. Megasuur stress on õnneks juba möödanik ja Luna on täna nagu üks titeohtu koeralaps olema peab – uudishimulik, energiline ja nutikas, kes igatmasti koertega, nii suurte kui väikestega, kenakesti klapib. Kasside käest ta küll küsis paar korda peksa, aga nüüd saab ka nendega suurepäraselt läbi ning tunnistab taltsalt hiirekuningate ülemvõimu.
Ainuke kiiks, mida Riina praegu näeb on see, et ta absoluutselt ei toetu inimesele. Inimloom on sihuke tore kahejalgne, kel maius taskus või söögikauss näpus, aga ei midagi rohkemat. Seltsi see koer ei küsi, jala külge ei kleepu ja isegi pai pole tema jaoks eriti oluline. Küllap see ajapikku muutub. Juba homme pidi üks potentsiaalne kodupakkuja Lunaga Muhumaale tutvust sobitama minema, aga Riina pani pidurit. Nimelt ei meeldi talle Luna käpa liigsuur longe ja tundub, et jäse jääb kuidagi “nõrgemaks.” Igatahes tahab see tähelepanek lähemat uurimist ja uut röntgenit ning alles seejärel saaks kutsika uude koju lasta. Võib-olla mõtleme üle, aga pigem karta kui kahetseda ning kulutame veel natuke rahakest enne kui Luna päriskoju ja uude ellu lasta julgeme.
