COVID-19 kriis on ärgitanud poliitikuid piirama nii seaduslikku kui illegaalset eksootiliste loomadega kauplemist Euroopa Liidus.
Brüsseli uudistesaidil, POLITICO ilmunud artiklis, mis kirjeldab COVID-19 kriisi „inimtekkelise katastroofina, mille alge paikneb üle maailma lokkavas metsloomakaubanduses,“ väidab juhtiv Euroopa Parlamendi liige Agnès Evren (EPP), et toetab võitluses loomakaubanduse vastu täielikult positiivset nimekirja kui tõhusat viisi eksootiliste lemmikute müügi reguleerimiseks euroliidus. „Positiivne ehk lubatud liikide nimekiri sätestab milliseid loomaliike on sobiv ja ohutu lemmikutena pidada. Nimekirjas olevad liigid on lubatud ja sellest väljajäävad liigid keelatud. Euroopa Liidus on reguleeritud ainult nende liikide pidamist, mis on kaitse all või probleemsete võõrliikide loetelus. Mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele lisaks ka oma nimekirja, kuid ka Eestis kehtib hetkel üksnes ohustatud liikide ja võõrliikide nimekiri, “ lisas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.
POLITICO artiklis kommenteerib Evren, et metsloomadega kauplemine ohustab meie tervist ja bioloogilist mitmekesisust. Ta loodab, et Brüssel on valmis pöörama EL-i looduskaitseseaduste struktuuri pea peale mahuka üleeuroopalise rohelise kokkuleppega, mis näeb ette piiravamat nn positiivse nimekirja, mis sätestab liigid, millega kauplemine on lubatud. „Rohelise kokkuleppe bioloogilise mitmekesisuse strateegia peaks tooma kaasa üleeuroopalise seadusraamistiku ning jõustama meie reegleid ja meetmeid,” leiab Evren. Artiklis võtab sõna ka Slovakkia saadik keskkonnateadlane Michal Wiezikit, kes kuulub samuti EPP-sse. Ka Wiezikit peab COVID-19 kriisi inimeste rumaluse ja loomade halva kohtlemise tulemuseks.
Eurogroup for Animals, AAP Animal Advocacy and Protection ja nende liikmed, kelleks Eestis on Eesti Loomakaitse Selts, on juba aastaid seisnud Euroopa-ülese positiivse nimekirja eest. „Lisaks sellele, et lubatud loetelu on juba loomult probleeme ennetav, lähtub see ka loomade, keskkonna ja inimeste heaolust. Nimekirjas on vaid loomad, kelle lemmikuna pidamisel on realistlik saavutada looma heaolu ning on turvaline inimestele ja keskkonnale. Seesugune nimekiri on edukalt kasutusel Belgias ja Luksemburgis ning on väljatöötamisel juba mitmetes riikides, sealhulgas ka Leedus, “ kommenteeris Karurahu.
„Positiivne nimekiri on kõige tõhusam, ülevaatlikum, ennetavam, läbipaistvam, rakendatavam ja majanduslikult praktilisem viis eksootiliste lemmikutega kauplemise reguleerimiseks,” usub Ilaria Di Silvestre, Eurogroup for Animalsi eluslooduse programmi juht. „Eksootiliste lemmikutega kauplemine tähendab kannatusi loomadele, kellele me kodud ei ole sobivaks elupaigaks, ning toob kaasa tõsise ohu inimeste ja teiste loomade tervisele. Hea on teada, et meil on parlamendiliikmete toetus, kui kutsume Euroopa Liitu viivitamatult üle minema liiduülesele positiivsele ehk lubatud lemmikloomaliikide nimekirjale.”
„COVID-19 pandeemia võinuks sama hästi alata Euroopa Liidu sees. Võib imeks pidada, et seda pole varem juhtunud,” leiab Raquel García, AAP Animal Advocacy and Protectioni avaliku poliitika juht. „EL-is müüakse, transporditakse ja peetakse koduloomadena tuhandeid metsloomaliike ilma vähimagi sanitaarregulatsioonita.”
Euroopa Komisjonil on nüüd võimalus näidata, et on valusast õppetunnist järeldused teinud, lisades Euroopa rohelise kokkuleppe raames rakendatavasse uude 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiasse positiivse nimekirja kehtestamise.
