Eksootiliste loomade pidamine on aina kasvav trend Euroopas kui ka Eestis. Kuid tegemist on ohtliku ning sageli loomi, inimesi ja keskkonda kahjustava suundumusega. Valdkond vajab hästi läbimõeldud ja ennetava toimega regulatsioone üle Euroopa. Eurogroup for Animals ja mitmed teised organisatsioonid koos Eesti Loomakaitse Seltsiga kutsuvad andma allkirja nõudmaks tegutsemist ja paremaid regulatsioone.
Peaaegu kolmveerand reptiilidest ja rohkem kui 80% kahepaiksetest Euroopa eksootiliste loomade turul ei ole CITES nimekirjas. Sellele vaatamata on need loomad ohustatud ja päritolumaades kaitse all. CITES nimekirja lisamine on äärmiselt aeglane protsess. Kohtumised ehk osapoolte konverents, kus liikide nimekirja lisamise üle otsustatakse, toimub iga kolme aasta tagant. Sageli on osapooltel vähe võimekust teha ettepanekuid ja mõnikord saavad nimekirjade takistuseks puudulikud andmed või kaubanduslikud huvid. Teadaolevalt on kõrgelt ohustatud liigid, kes on nende päritolumaal kaitse all, jäänud CITIES nimekirjast välja või on jõudnud sinna liiga hilja, et ennetada suuremahulist kaubitsemist ja kahju populatsioonile.
Kollektsionääridele pakuvad huvi just loomad, kes on turul teistest haruldasemad, sinna hulka kahjuks kuuluvad ka metsloomad, kes on kodumaal kaitse all, kuid ei oma rahvusvahelist kaitset ehk ei ole CITES nimekirjas. „Puudulik ja ajast maha jääv seadusandlus ning kasvav nõudlus seab ohtu liikide säilimise looduses, inimeste tervise ja meie keskkonna. Päritolumaal kaitse all olevad liigid püütakse loodusest ja toimetatakse teistesse riikidesse, kus need loomad ei ole kaitstud. Salakaubavedajate sihtmärgiks on peamiselt just tiined emasloomad. See annab salakaubitsejatele võimaluse kasvatada järglased vangistuses, mis tähendab, et neile saab taotleda seaduslikud dokumendid. Ehk ebaseaduslikust ja bioloogilist mitmekesisust kahjustavast teost saab puuduliku seadusandluse tõttu tegu, mida ei saa vastutusele võtta ega ka takistada,” lisas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
Liike keda on alles hiljuti kirjeldatud või kes on uuesti avastatud on oma harulduse tõttu kõrgelt nõutud niinimetatud entusiastide poolt. Seetõttu on aina rohkem teadlasi asunud nõudma, et uute liikide asukohta ei avalikustataks, kuna see informatsioon võib viia loomade ekspluateerimiseni. Sageli sellised liigid, eriti need kellel on erakordne värv, silmatorkav muster või mõni muu eriline bioloogiline omadus, ilmuvad Euroopa lemmiklooma turule suhteliselt lühikese ajaga peale teadusliku kirjelduse avaldamist.
Eksootiliste loomadega kaubitsemine ei sea üksnes ohtu vabas looduses elavaid liike vaid see on ohtlik ka inimestele, keskkonnale, teistele loomadele kui ka loomale endale. Teada on, et tihti käivad võõramaise loomaga kaasas ka eksootilised haigused, mis võivad kanduda teistele loomadele kui ka inimestele. Sellest on meile õpetust andnud juba mitmed epideemiad, kaasa arvatud COVID-19. Keskkonna seame ohtu põhjustades nõudlusega nende liikide loodusest püüdmist kui ka juhul kui loom satub võõras keskkonnas loodusesse. Samuti on suur osa eksootiliste loomade vajadusi meile teadmata, mis tähendab, et kodus pidades võime neile tekitada asjatuid kannatusi, millest samuti ei pruugi me arugi saada.
Loomakaitseorganisatsioon Eurogroup for Animals on Euroopa Parlamendi kodulehel asunud koguma allkirju, et nõuda Euroopa Liidu institutsioonidelt eksootiliste loomade kaubanduse reguleerimist ja lubatud loomaliikide loetelu ehk positiivse nimekirja kehtestamist. Positiivne nimekiri on ennetava toimega, kuna nimekirja kantakse vaid loomad, kellele saab kodustes tingimustes tagada loomuomased vajadused, kes ei ohusta bioloogilist mitmekesisust ega ole ohuks inimeste ja teiste loomade tervisele. Negatiivne nimekirjal ennetav toime puudub ja uued liigid lisatakse nimekirja alles siis, kui kahju on juba tekitatud.
- Anna oma hääl eksootiliste loomade kaitseks Euroopa Parlamendi kodulehel: https://bit.ly/3mumKHg
- Tutvu uuringuga: https://www.prowildlife.de/wp-content/uploads/2020/08/Stolen_Wildlife_III_webversion-PDF.pdf
