Enamik liikmesriike nõudis eile, 26. juunil 2023 karusloomakasvatuse keelustamist ja palus Euroopa Komisjonil (EK) uurida võimalust keelustada tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete Euroopa turule viimine, toetades hiljuti esitatud karusnahavaba Euroopa kodanikualgatust “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe”.
Eilsel põllumajanduse ja kalanduse nõukogu (AGRIFISH) kohtumisel esitasid Austria, Saksamaa ja Madalmaade delegatsioonid teatise, mida toetasid Belgia, Küprose, Tšehhi, Eesti, Leedu, Luksemburgi ja Slovakkia delegatsioonid, milles kutsuti üles keelustama karusloomakasvatust ja uurima võimalusi, kuidas keelustada tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete müük ja turustamine terve Euroopa Liidus. Eestit esindas regionaalminister Madis Kallas. Seejärel pälvis see kohtumisel veel seitsme liikmesriigi toetuse.
“Euroopa liidu inimesed on oma arvamust näidanud, aeg on ka meie saadikutel anda oma panus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Üle-euroopaline karusloomakasvatuse keeld, sh karusloomafarmidest pärit naha ja sellest tehtud toodete müügi keeld, on ainuõige samm loomasõbralikuma ühiskonna poole, sest vaid nii tagame selle, et see julm tööstus ei liigu lihtsalt naaberriikidesse.”
Teatis esitati vahetult pärast eduka karusnahavaba Euroopa Euroopa algatuse ametlikku esitamist, mis kogus vähem kui 10 kuuga üle 1,5 miljoni kinnitatud allkirja. Algatust juhis Eesti loomade eestkoste organisatsioon ning Eesti kogus 5808 kinnitatud allkirja.
Karusloomakasvatus on juba täielikult või osaliselt keelanud või rangelt reguleeritud 19 liikmesriigis, sh riigid, kus on praegu järkjärguline lõpetamise perioodid. Ühtlustamise puudumine ELis õõnestab aga just neid meetmeid, sest karusloomafarmid kolivad teistesse liikmesriikidesse, mis moonutab siseturgu. Lisaks on oluline mitte ainult keelata karusloomakasvatus, vaid ka tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete Euroopa turule toomine, et tagada, et kolmandates riikides sama julmades tingimustes toodetud karusnahku ei müüdaks ELis.
