Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.
Euroopa Kohtu otsusest selgub, et loomaliigi klassifitseerimine IUCN punase nimestiku kategooriasse „ohualdis“ ei välista automaatselt soodsa kaitsestaatuse tunnustamist. „See on oluline järeldus Eesti hundipopulatsiooni kontekstis, kuna varem on tekkinud küsimusi, kas riigisisese populatsiooni “ohualdis” staatus välistab küttimise lubamise,“ kommenteeris Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.
Kohus rõhutas, et liigi kaitsestaatust tuleb hinnata esmajärjekorras riigi tasandil, kuid lubab arvestada ka piiriülest liikumist. See kinnitab Eesti lähenemist, kus hundi kaitsestaatuse hindamisel võetakse arvesse eelkõige hundi Eesti populatsiooni kuid ka Balti hundipopulatsiooni tervikuna. „See otsus kinnitab, et Eesti lähenemine hundi kaitsele on olnud õige. Oleme juba aastaid arvestanud Balti hundipopulatsiooni tervikuna, vahetanud naabritega infot ning tasakaaluka lähenemisega suutnud säilitada ja isegi parandada huntide seisundit,“ ütles Kark.
Kohus selgitas ka majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rolli kaitsestaatuse hindamisel. Neid võib arvesse võtta kui pikemas perspektiivis liigi populatsiooni mõjutavaid tegureid, kuid neid ei saa kasutada ettekäändena looduskaitsenõuete eiramiseks. „Huntide põhjustatud kahjud põllumajandusele on reaalne probleem, mida tuleb arvestada, kuid see ei tohi kunagi üle käia liigi kaitse nõuetest,“ rõhutas Kark.
Hundi arvukus on Eestis viimastel aastatel kasvanud – 2023. aasta sügisel oli Eestis kokku 39 hundi pesakonda, mis on selle sajandi kõrgeim näit. Kehtiva suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi peaks sama aastaste hundikutsikatega karjade arv Eestis jääma 20-30 vahele. Aastate lõikes on arvukuses olnud kõikumisi, mida muuhulgas ja olulisel määral mõjutab ka arvukuse ohjamine, kuid oluline on, et huntide arvukus on stabiilselt kokku lepitud vahemikus ja valdavalt selle ülemises osas. Timo Karki sõnul näitab see otsuste kõrget kvaliteeti.
Huntide seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur ning arvukuse reguleerimiseks vajalikud otsused teeb Keskkonnaamet. Suurkiskjate parema kaitse korraldamiseks ja huvirühmade kaasamiseks on moodustatud suurkiskjate koostöökogu, kus tutvustatakse seire tulemusi ja räägitakse läbi meetmed kiskjakahjustuste ennetamisteks ja vältimiseks. „Senine praktika ja koostöö osapoolte vahel on hästi toiminud ning sellest annab tunnistust ka Euroopa Kohtu otsus,“ ütles Kark.
Euroopa Kohtu otsus annab Eestile õigusliku selguse huntide kaitsestaatuse hindamiseks ja küttimismahtude määramiseks. Euroopa Kohtu otsus on sisendiks Eesti Riigikohtule ning lõplikku otsuse teeb Riigikohus. Euroopa Kohtu eelotsus annab kinnituse, et Eestis on hundi looduskaitselise seisundi hindamine ja senine hundi kaitse- ja ohjamise korraldamine olnud Euroopa õigusega kooskõlas.
