Foto: Noah Meinzer/Pixabay
Sigade Aafrika katkust (SAK) mõjutatud poolte kohtumisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis anti ülevaade taudi leviku hetkeolukorrast ja räägiti võimalustest metssigade tõhusamaks küttimiseks.
Kuigi Eestis on taudi leviku piiramiseks palju tehtud ja on olnud ka perioode ilma tuvastatud nakatunuteta, tuleb jätkuvalt välja SAK-positiivseid metssigu. „Arvud näitavad, et viirus on muutunud ohtlikumaks ja levib hästi, sest metssigade populatsioon on suurenenud. Võib öelda, et oleme teel laineharja poole, mis tähendab, et seakasvatajatel on taas kord tulemas keeruline aeg,“ rääkis Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi.
Ükski Eesti piirkond peale Hiiumaa ei ole tõenäoliselt SAKist puutumata. Kõige probleemsemad on piirimaakonnad – Põlva-, Võru- ja Valgamaa. „Eesti jahimeeste tubli töö tulemusel oleme hoidnud olukorda kontrolli all, aga loomad ei tunne piire, mistõttu tekivad uued kolded sageli just piirialadel. Kahjuks ei ole Läti ja Venemaa tegevus taudi piiramisel sama tõhus kui meil,“ lisas Kirtsi.
Jahimeeste sõnul on vaja leida võimalusi, kuidas motiveerida rohkem metssigu küttima, eriti kõrgema taudiriskiga piirkondades ja sigalate ümbruses. „Praegu tohib metssealiha arusaadavalt turustada vaid kuumtöödelduna, aga selle järele pole turul eriti nõudlust. Jahimeestel pole võimalik lõputult metsseakonserve ja -vorsti valmistada ning kogu liha ise ära süüa, aga on õigustatud ootus, et me kütiks veelgi rohkem metssigu, sest see on tõhus viis taudiga võitlemiseks,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust. „Kindlasti aitab metssigade küttimist suurendada ja efektiivsemaks muuta öösihiku kasutuselevõtt,“ lisas ta.
Seakasvatajad näevad lahendust riiklikus kokkuostus. „Riik võiks metssealihakonservid ise kokku osta ja need kriisiaja toiduvarudesse võtta. Sellisel juhul tekiks jahimeestel mõistlik väljund, kuhu kõik see liha panna. Oleme küll õppinud SAKiga elama, aga sellest võiks ikkagi lõpuks lahti saada,“ rääkis Rakvere Farmide algtootmise ja loomade varumise direktor Priit Dreimann.
Regionaal- ja Põllumajandusminister Piret Hartman tunnustas ja tänas pooli senise eduka koostöö eest ja kinnitas, et kõlanud ettepanekuid analüüsitakse edasi. „Metssealihakonservide kokkuostmisest võiks huvitatud olla ka Kaitseministeerium. Ehk annab lisaks riikliku varu täiendamisele ka nendega selles küsimuses koostööd teha.“
Uuriti ka võimalusi saada riigilt tuge IT-süsteemide edasiarenduseks, et taudi levikut tõhusamalt kaardistada. Lisaks paluti uuesti arutada lisasöötmise piirangute leevendamist, et metssigu metsast välja meelitada. „Oli asjalik kohtumine; usun, et osutatud probleemkohtadele leiame üheskoos ka lahendusi,“ rääkis Hartman.
Kokku on üheksa aastaga sigade Aafrika katku tõttu 30 koldes hukatud 55 000 kodusiga, millest põhjustatud majanduslik kahju on olnud üle 11 miljoni euro. Eestis on praegu 110 seapidamiskohas ligemale 300 000 siga.
