Eestis läbi viidud üleriigiline uuring näitas, et 88% küsitlusele vastanutest aktsepteerib jätkusuutlikku jahipidamist Eestis.
„Euroopa katusorganisatsioon FACE koondab andmeid jahipidamise sotsiaalse aktsepteeritavuse kohta liikmesriikides. Teadsime küll, et enamus eesti inimesi toetab või pole vastu jahipidamisele, aga et see protsent on nii kõrge, oli meilegi üllatuseks,“ ütles EJS-i president Margus Puust. „Selle tulemusega oleme hetkel Taani järel teisel kohal Euroopas,“ lisas ta.
Puusti arvates on nii, et tavaliselt kui linnastumise protsent on kõrge, siis jahipidamise aktsepteeritavus pigem langeb. „Eesti on linnastumise osas võrreldav Euroopa keskmisega. Eestlastel on siiani säilinud tugev side oma esivanemate maakohtadega ja loodusega. Kindlasti on see üks tegur, mis mõjutab jahipidamise kõrget sotsiaalset aktsepteeritavust,“ sõnas Puust.
Märtsi alguses korraldatud küsitluse tegi turu-uuringute läbiviija ja andmekoguja Norstat. Nädala ajalisel küsitlusperioodil koguti jahipidamise osas kolmele küsimusele vastuseid 1000 inimeselt. Neilt küsiti seaduspärase jahi aktsepteeritavuse ning trofeede kohta, aga ka seda, kui hästi tunnevad nad jahiseadusi ja -määrusi.
Muljetavaldavad 88% osalejatest kas toetavad või pole vastu seaduslikule jahipidamisele Eestis. See näitab laialdast ühiskondlikku toetust jahipidamisele, kui see järgib riigi eeskirju ja traditsioone. Vaatamata toetusele puuduvad põhjalikud teadmised jahipidamise ja seda reguleerivate seaduste kohta, kus ligi 52% vastanutest ei olnud üldse kursis jahipidamise tavade ja seadustega, samas kui 35% teadis natuke või 4% hästi. Seda, et jahimees võib trofeesid (sarvi, koljusid jm) endale jätta, toetas 48% vastanutest ning 29% vastanutest nõustus sellega mingil määral.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul mõjutab jahipidamise sotsiaalset aktsepteeritavust positiivselt ka eesti jahimeeste igapäevane tegevus kogukonna heaks. „Nii näiteks asuti 2014. aastal koos riigi ja seakasvatajatega võitlusesse sigade Aafrika katkuga. 10 aasta jooksul on ühiselt saavutatud märkimisväärseid tulemusi, mis annavad silmad ette ka meie lõunanaabritele. Oluliselt kõlapinda on saanud ka projekt „Ulukid teel“, mille käigus on paigaldatud eesti maanteedele kolme aasta jooksul 74,8 km lõigul reflektoreid ja see on säästnud hulga ulukite elusid ja inimeste tervist ning vara. Jahimehed osalevad ka mitmetes looduskaitselistes projektides, nagu näiteks Keskkonnaameti projektides „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ ja „Metsnugise küttimine lendorava pesitsusaladel“,“ lisas Korts.
