Purtse jõe valgalal jääkreostuse likvideerimise projektiga rajati kalastiku elutingimuste parandamiseks 45 kudepadjandit kogu pikkusega 3,6 kilomeetrit. Ehkki tegu on peamiselt forellipiirkonna jõgedega, sobib korrastatud elukeskkond ka jõesilmule, haugile, lutsule ning veel mitmele kalaliigile.
Keskkonnaministeeriumi projektijuht Raimo Jaaksoo kinnitas, et kalastiku elutingimuste parandamine on osa Purtse valgala jõgede taastamistöödest. “Loodus on puhastatud jõesängid väga hästi omaks võtnud, juba möödunud aastal tärkas kallastel taimestik ning sel aastal oli olukord veelgi parem. Kuid meie eesmärk oli tuua jõgedesse tagasi ka kalastik. Uutesse jõesängidesse on tehtud lookekohad ja tehiskärestikud, mis on loonud kaladele soodsa elukeskkonna ja kudemistingimused. Äsja said Vahtsepa kraavi ja Kohtla jõelõikudel valmis täiendavad kudepadjandid. Lisaks paigaldati nendes lõikudes ka voolurahustuskivid ning töödeks kasutati ligikaudu 240 m3 kiviklibu ja 3600 graniitkivi,” kirjeldas Jaaksoo.
Töid juhendanud kalandusekspert Rein Järvekülg lisas, et jääkreostuse puhastustööde käigus kaevati reostunud pinnas kopaga välja ja paiguti rajati üldse uued tehissängid. “Selline kopaga kaevatud säng pole aga ei kaladele ega muule vee-elustikule kuigi heaks elupaigaks. Kohtla jõe säng sai puhastatud ja uuendatud, ent seal puudusid sigimis- ja varjepaigad kaladele ning elupaikade mitmekesisus,” selgitas ekspert põhjuseid, miks tuleb kalastiku tekkele kaasa aidata.
“Selleks rajasime suurema languga jõelõikudesse kiviklibuseid põikmadalikke ja lisasime kive. Kiviklibused põikmadalikud on sigimiskohaks forellile ja jõesilmule ning heaks elupaigaks paljudele veeselgrootutele. Jõesängis olevad kivid pakuvad varjet kaladele, loovad juurde mikroelupaiku veeselgrootutele ning suurendavad ka madalvee aegset veetäidet jões,” rääkis Järvekülg, kelle sõnul tekib meetmete tagajärjel veekogusse ka varieeruv veevool.
Lisaks forellile ja silmule sobib Vahtsepa kraav ja Kohtla jõe keskjooks ka lepamaimule ja luukaritsale. “Kohtla jõe alamjooks on aga tüübilt liigirikas forellipiirkond, kus eelnimetatud liikidele lisanduvad veel haug, turb, luts, trulling, võldas ja rünt,” loetles Järvekülg ja lisas, et edaspidi taastatakse Purtse jões ka harjuse asurkond, mis hävis jõe reostatuse tõttu juba 1960. aastateks. “See on plaanis teoks teha algava Looduskaitse LIFE-projekti raames ja Kunda jõe harjuseasurkonna baasil.”
Esimesi tulemusi parendatud kalade elupaikades on Rein Järvekülje kinnitusel võimalik näha õige pea. “Forelli sigimine paljudel loodud põikmadalikel on ootuspärane juba sel sügisel, jõesilmu sigimine tuleval kevadel. Aga kokku võib kalakoosluse taastumine tervikuna aega võtta siiski kümmekond aastat.”
Purtse valgala jõgede jääkreostuse likvideerimise projekti käigus on puhastatud 10,4 kilomeetri ulatuses vana jõesängi ja rajatud on 7 kilomeetri ulatuses uut jõesängi. Jõgedest on välja kaevatud ligi 9000 kalluritäit reostunud pinnast. Lisaks muudetakse 2022. aasta lõpuks ohutuks 14 hektari suurune fenoolisoo ala.
2018. aastal alguse saanud puhastud tööd kestavad käesoleva aasta lõpuni. Projekti rahastavad ühiselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja riigieelarve kaudu.
FOTOD Purtse jõel kaladele kudemistingimuste rajamisest: https://bit.ly/3rq8zqR
