Foto: Kaisa Orgusaar
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul saabus haigestunud loom Eestisse novembri lõpus. „Saaremaale tuli ühe veosega neli hobust Hollandist ja üks Saksamaalt. Sama veosega suundus üks hobune Saksamaalt ka Läänemaale. Üks Hollandi hobustest haigestus teekonnal,“ kirjeldas Jaarma. Loom hakkas tatistama, tekkis palavik ja lümfisõlmed läksid turse.
Saaremaal võeti hobuselt proov ning tuvastati hobuste nõle tekitaja. Samast veosest haigestus veel kaks hobust.
Uurimise käigus selgus, et Hollandist toodud loomad olid siia saabunud mittenõuetekohaselt. „Hollandist pärinevatel hobustel puudus veterinaarse ülevaatuse teostamist kinnitav sertifikaat, kaasas olid vaid identifitseerimist võimaldavad hobuste passid,“ selgitas Jaarma juhtunut. Saksamaalt toodud hobustel olid veterinaarsertifikaadid olemas.
Hobuste liikumisel ühest riigist teise peab hobusega kaasas olema hobuse pass ja veterinaarsertifikaat. Veterinaarsertifikaat tõendab, et hobune on identifitseeritud, puuduvad haigustunnused ega pole kokku puutunud haige loomaga ning ta on pärit kohast, millele ei ole kehtestatud liikumispiiranguid.
Nõlg on bakteri Streptococcus equi poolt põhjustatud hobuste nakkushaigus. Haigusele iseloomulikud tunnused on halb enesetunne, palavik ja nõrevool ninast (kollane ja vedel). Seejärel areneb peapiirkonna lümfisõlmede turse, mis lõpeb nende mädase põletikuga. Reeglina paranevad loomad ravi tulemusel täielikult. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigust köhimisel, puristamisel või aevastamisel ninanõrega, kuid samuti põletikus lümfisõlmede mädaga. Lisaks võib haiguse tekitaja üle kanduda haige looma eritistega saastunud sööda, allapanu, hooldusesemete jms.
