Foto: Arctic.ru
Maaeluministri kavatsus teha eelkõige mõnedele Lõuna-Eesti veokoerte omanikele meelepärane seadusemuudatus, mis lubab koeri paarimeetrise keti otsa aastaringselt aheldada, on ajanud loomakaitsjad tagajalgadele ja tüli kogub vaid tuure. Eestimaa Loomakaitse Liit pöördus õiguskantsleri poole, saamaks hinnangut taolise seadusloome õiguspärasusele. Lisaks kutsuvad loomakaitsjad inimesi veokoerte kaitseks oma allkirja andma ja seda saab teha SIIN
Lisaks nõuavad loomakaitsjad maaeluministeeriumi ametniku Margus Prosese eemaldamist loomakaitseseaduse muutmisprotsessist seoses usalduse kaotusega. Proses nimelt viitab järjekindlat, et muudatuse on heaks kiitnud nii Eesti Kennelliit kui veokoeraühendused. Nagu selgub pole aga asjad hoopiski mitte nii – kennelliidu õnnistust maaeluministeeriumil ei ole ja lisaks tekitab eelkõige kelgukoerte omanike seas imestust selline esindusorgan nagu “veokoeraühendus”, millest pole paljud kuulnudki.
Foto: NPR
Tülis peavad saama sõna kõik osapooled ja Loomaveeb seda lahkelt ka pakub. Eesti Siberi Husky tõuühingu ja Veokoeraspordiklubi Free Spirit Paws juhatuste liige Jarmo Nikolai on sügavas mures, sest nn veokoerte esindajate sõnumid tekitavad ühiskonnas valearusaama nagu “kahemeetrise keti nõuet” pooldaksid kõik veokoerte omanikud.
“See pole nii ja meie koerad elavad aedikutes, mitte ketis. Me ei poolda koerte ketis pidamist”, kinnitab ta ja lisab, et valdkond on spetsiifiline alustades kasvõi võistlusspordis kasutatava temperatuuride tabeliga, mis üheselt sätestab, millise ilmaga ja kui palju tohib koeri koormata, et nende elu ja tervis ohtu ei satuks.
“Uuesti on kirgi kütmas “kelgukoerte” keti pikkuse teema. Ma ei kiida koerte ketis pidamist kuidagi heaks ja olen selles osas kindlalt loomakaitsjate pool rindejoont, aga näen vähemalt nii sotsiaalmeedia kui peavoolumeedia kajastustest, et info selle teema osas on väga lünklik ja pealiskaudne. Kuue Siberi husky ning kolme teist tõugu koera omanikuna olen ma väga huvitatud, et need asjad mõistlikuma pöörde võtaksid.
Lugesin Delfi artiklist, et mingi Eesti Kelgukoerte Ühendus võttis sõna. Ma kahjuks ei tea sellisest üksusest midagi ja ka minule lähem ring veokoeraspordi inimesi ei ole sellest kuulnud. Kindlasti ei esinda sportliku poole seisukohti Eesti Kelgukoerte Ühing ja veel vähem see väga kitsas ring kommerts-kelgukoerte inimesi, kes omi koeri ketis peavad!
Olen sügavalt veendunud, et hea, viisakas ja sisuline diskussioon ka nende inimestega, kellega vaated esmapilgul ei pruugi klappida, on väga vajalik ja viib meid kõiki edasi, ” sõnab Jarmo Nikolai ja lisab, et lugedes algset ettepanekut, mis ministeeriumile esitati, oli selgesõnaliselt öeldud, et räägitakse ajutisest ketistamisest, mitte püsivast, mis sisult läheb kokku nii loomakaitsjate kui ka minu arvamusega. Nii et määrusesse saanud erisuse võimaldamine püsivalt kahe meetrise ketis pidamise osas on tulnud kuskilt mujalt ja veokoera kogukond tervikuna ei seisa kindlasti sellesisulise ettepaneku taga.”
Foto: NPR
Kennel Neumann husky omanik Rain Neumann on Maaeluministeeriumi tööga väga rahul:
“Kõigepealt tänan Teid hea töö eest ning ka vähemusega arvestamise eest! Eestimaa Loomakaitse Liidu reaktsioon oli ootuspärane, samas kindlasti ka taunitav, et üks MTÜ selliselt avalikult kõiki asjaolusid teadmata omavoliliselt avalikkusele hoopis vale ja häbistava ja laimava mulje loob. Seda nii loomapidajatest kui Ministeeriumist. Postitus on täis valefakte ja on vaenu õhutav.
Tulles aga Delfi juurde, siis kindlasti saab palju põhjendusi ja infot ka veokoeraühenduste ühispöördumisest. Samuti tuleb ära märkida, et kõnesoleva määruse mõte ei ole mitte taga ajada ruutmeetreid vaid mõte on tagada loomale piisav liikumine. See on seaduse mõte. Siinkohal tuleb aru saada ka asjaolust, et kelgukoera/veokoera liikumisvajadust ei rahulda ükskõik millise pikkusega kett. Veokoer on aretatud jooksma ja vedama. See on tema instinkt ja see on neil veres ning kui loomapidaja suudab garanteerida koerte liikumise, siis ei ole pikem kett puhkeajal kuidagi veokoera teeniv. Oma liikumisvajaduse saab koer rahuldatud pidevate treeningute, võistluste ja matkade ajal ning pikem kett puhkeajal oleks koerale raske kanda. Pikem kett mõjub koera lülisambale ning lisaks on suurem ka takerdumise oht.
Küsimus ka selline, et kas selliselt internetis “jaurav” MTÜ omab mingisugust jõudu pidurdamaks eelnõu jõustumist? Tegu on äärmusaktivistidega, kes õhutavad vaenu ja laimavad/alavääristavad inimesi, kes on pühendanud oma elu veokoertele hoidmaks põhjala traditsioone ja neid tõuge elus, inimesi kes tegelevad veokoertega igapäevaselt ning samuti Ministeeriumi, kes ei ole eelnõu muudatust iseseisvalt välja mõelnud vaid tuginedes ühispöördumisele ja spetsialistide arvamusele. ELL-il ei ole ühtegi spetsialisti ega veokoerandusega tegelevat või sellest midagi teadvat inimest.
Tegelikkuses on määruse muudatus palju koerasõbralikum kohustades veokoeraomanikke koeri ka ketist reaalselt eemaldama kas siis rakenditreeninguteks või jooksuaedikus jooksmiseks ning selgitab ka, kes on veokoer. Hetkel kehtiva määruse kohaselt on ok ka veokoera puhul eladagi ainult ketis (alaliselt) kui talle on võimaldatud 40 ruutmeetrine liikumisruum, mis tegelikult ei teeni ühegi koera huve istuda alaliselt 3,6 meetrise pikkuse keti küljes.”
Foto: Wikipedia
Eesti Kenneliidu Põhjamaiste Kelgukoerte Katsete Kogu eestseisuse liige, Kelgukoerte Klubi Baltosport juhatuse liige ja Eesti veokoeraühenduste nimel rääkiv Margus Harak:
“Vastusreaktsioonina Eestimaa Loomakaitse Liidu, Loomapäästegrupi, Heiki Valneri jt. 14.08.2020 petitsiooni AITAB! esitanud juriidiliste isikute muutmisettepanekutele 24.07.2008 vastu võetud põllumajandusministri määruse nr 76 “Lemmikloomade pidamise nõuded” (RTL 2008, 66, 938) esitas Eesti veokoeraühenduste ja -kennelite 31.03.2021 koostatud ühispöördumises Maaeluministeeriumile omapoolsed kommentaarid ja täiendavad määruse muutmise ettepanekud koos vastavate pikemate selgitustega. Lisame käesolevale e-kirjale igaks juhuks ka meie toonase pöördumise.
Nimetatud pöördumist läkitama ajendas sellele allakirjutanud ühendusi tõik, et petitsioonis AITAB! tehtud ettepanekud riivavad väga olulisel määral veokoerandusega seotud tänaseks juba küllaltki rohkearvulise kohaliku kogukonna elulisi avalikke huve. Kusjuures peame siinkohal tarvilikuks ära mainida, et kuigi määruse muutmise seletuskirjas on asetunud veokoeranduse sisuline põhirõhk eeskätt turismisektori tärkava teenuse konteksti, on siiski lõviosa Eestis alaga tegelejaid seotud pigem kehakultuuri ja rekreatsiooniga ning nende arendamisvõimaluste leidmise ja propageerimise ning pakkumisega laiemale harrastajate ringile ning ühiskonnale tervikuna.
Tahame seejuures kindlasti rõhutada, et kohalik veokoerandusega seotud laiapõhjaline kogukond järgib ilmeksimatult kõiki hea koerapidamise tavasid ja riiklikult ning omavalitsuste poolt kehtestatud reegleid. Seda tihti juba tänaseks oma aastakümnete pikkuses veokoerapidamise praktikas. Mitmed kogukonna ühendused on vastu võtnud või lähiajal vastu võtmas vastavasisulised sisemised hea tava regulatsioonid. Teisalt aga soovib kogukond ka, et seadusandlus, loomakaitseorganisatsioonid jt. asjassepuutuvad institutsioonid annaksid kogukonnale tema avaliku huvi rahuldamiseks Põhiseaduses sätestatud õiguslikud võimalused. Paraku ei anna aga Eestimaa Loomakaitse Liidu, Loomapäästegrupi, Heiki Valneri jt. petitsiooni AITAB! esitanute ilma teaduslikele ja õiguslikele alustele toetuvatele põhjendustele rajanev tautoloogilis-emotsionaalne initsiatiiv meile aga selleks enam kuigi suurt võimalust. Teisisõnu, tegemist on klassikalise erinevate huvipoolte huvide konfliktiga.
Foto: AKC.org
Nii Eestimaa Loomakaitse Liidu, Loomapäästegrupi jt. petitsiooni AITAB! esitanud juriidilise isikute on rõhuva enamuse puhul tegemist Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingutega. Täpselt samamoodi, nagu ka Eesti veokoeraühenduste ja -kennelite ühispöördumises osalenute puhulgi. Leiame, et selles kontekstis ei ole kindlasti õigustatud antud küsimustes nimetatud loomakaitseühendustest rääkides kasutada georgorvellikku mõistet „kõige võrdsem“. Pigem võib meie hinnangul nende nimetatud mittetulundusühingute võimaliku õiguskuulekuspuudelise tegevuse mõju oluliselt diskrediteerida loomakaitseliikumise kui sellise õilist aadet ja tekitada sellisel moel teistele Eestis tegutsevatele loomakaitseühendustele (näiteks Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Akadeemiline Loomakaitseühing jt.) korvamatut mainekahju.
Juhime ka tähelepanu, et oleme püüdnud nimetatud vastuolude kontekstis omalt poolt Eestimaa Loomakaitse Liiduga esmalt sotsiaalmeedia vahendusel kontakti astuda, et algatada mitmepoolsed mõttetalgud kõiki osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks. Paraku keeldus Eestimaa Loomakaitse Liit omalt poolt üsna üheselt igasugusest diskussioonist.
Anname ühtlasi ka teada, et muu hulgas oleme kaalumas esitada teabenõuet Põllumajandus- ja Toiduametile, milles soovime pärida aru, kuidas on osutunud võimalikuks, et Eestimaa Loomakaitse Liidule on olnud kättesaadav enne Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu avalikustatud maaeluministri määruse nr 76 muutmise eelnõu. Oleme seisukohal, et lähtuvalt AvTS § 35 lg 2 sätestatust ei pruugi selline praktika olla kõige seaduspärasem. Leiame, et sedalaadi selektiivne riigi seadusandluse eelnõudes sisalduvale ametkondlikuks kasutamiseks olevale infole juurdepääs võib luua teatavad konkurentsi- ja huvieelised info ebaseaduslikule valdajale, riivates sellisel moel kõikide teiste huvitatud osapoolte huve. Usume, et ka Maaeluministeerium kujundab omalt poolt nimetatud taunitava võimaliku rikkumise küsimuses oma seisukoha.
Oleme valmis jätkuvalt asuma konstruktiivsetesse läbirääkimistesse kõigi käesolevas kohati küllaltki kahetsusväärses protsessis osalevate institutsioonidega ja huvigruppidega. Anname ka käesolevaga teada, et kuigi meie poolt esitatud ettepanekute ring puudutas mõnevõrra laiemat küsimusteringi, kui käesolevas määruse muutmise eelnõus käsitletud on, oleme eelnõus nimetatud parandusettepanekutega käesoleval hetkel nõus. Oleme Teile väga tänulikud, et olete talitanud professionaalsele riigiametnikule kohaselt erapooletuna ning valmis olnud ka meid ja meie kogukonna muresid ära kuulama ning olnud igakülgselt orienteeritud konstruktiivsele koostööle. Heale edasisele jätkuvale koostööle panustades.”
Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist, loomaarsti haridusega Margus Proses ütles eile Delfile, et on telefonitsi rääkinud kõigi veokoeri kasvatavate kennelitega ega näe nende tegevuses probleeme ja lisas, et ministeeriumil pole peale tema rohkem spetsialiste, kes nimetatud menetluses osaleda võiksid ning loomakaitse liidu pädevuses pole ministeeriumi personalivalik. Eestimaa Loomakaitse Liidu teabenõudele vastas Margus Proses 9.veebruaril nii:
“Teie pöördumise teabenõude osa täitmise tähtaeg on homme. Kui jõuan, saadan ekspertarvamuse ja kelgukoerte ühenduse pöördumise veel täna. Põhjendust EIS-i tähtaja pikendamiseks Loomakaitse Liidu jaoks pooleleheküljelise eelnõu hindamiseks mul ei ole. Tegelikult on Teie seisukoht juba praegu teada.”
Ka Loomaveebile on Maaeluministeeriumi “ainukese” loomadega seotud valdkonna spetsialisti seisukoht teada ja seetõttu ei hakka me riigiametnikku oma küsimustega rohkem segama.
