Reedel esitleti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis uue loomakaitseseaduse väljatöötamiskava. Eesti Loomakaitse Selts on tänulik kavas välja toodud muudatuste eest, kuid leiab, et plaanitav seadus ei võta kasutusele piisavalt ennetusmeetodeid Euroopas pead tõstvate loomade heaolu rikkuvate tegevuste osas ega paku kiireid ja efektiivseid lahendusi hulkuvate loomade probleemi lahendamiseks.
Loomakaitseseaduse uuendamine on igaljuhul vajalik ja loomakaitseorganisatsioonid on seda oodanud juba kaua. Seaduse väljatöötamiskavatsus lubab üleminekuajaga keelata koerte alalise ketispidamise, selgesõnaliselt keelustada zoofiilia ja loomapoodidele kehtestatada tegevusloa. Lisaks rakendatakse erinevaid meetmeid, et piirata loomavabrikute tegevust. “Kahjuks ei pakuta mõjusat lahendust hulkuvate kasside probleemile samal ajal kui teame, et varjupaigad ja loomakaitse organisatsioonid vaevlevad kasside uputuse käes. Samuti ei lahendata probleeme, mis on seotud pisi- ja eksootiliste loomade kaubanduse poolt põhjustavate loomade heaolu rikkumistega. Kuigi on olemas mitmeid uuringuid ja erinevate riikide kogemused, siis eksootiliste loomade puhul tundub, et need on jäetud väljatöötamiskavatsuse raames veel läbi analüüsimata,” kommenteeris ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
Selts on eelnevalt teinud ministeeriumile ettepanekud kehtestada positiivne nimekiri ehk lubatud loomaliikide nimekiri, keda võib lemmikloomana pidada. Meede aitaks lahendada eksootiliste loomade pidamisega kui laiemalt kaubandusega seotud probleeme, sealjuures vähendaks see ka loomapoodides loomade pidamistingimuste rikkumisi. Aasta alguses sai ministeeriumis kui ka Riigikogus arutatud loomapoodide keelustamist. Selts viitas arutelude käigus lemmiklooma kauplustele tegevusloa kehtestamisele juhul kui ei soovita koheselt rakendada keeldu. Lisaks arutasime hulkuvate loomade arvu vähendamise võimalusi – TNR ehk “püüa-steriliseeri-vabasta”, kohustuslik steriliseerimine ja looma suhtes lubamatu teo lahti seletamist ning seaduses looma tähenduse ümbersõnastamist ja palju muud.
Kavatsuses on hulkuvate loomade arvu kontrolli alla saamiseks pakutud lahendust lemmikloomana peetavate kasside steriliseerimise kohustuse seadmise näol. Kasside steriliseerimise kohustus aitab kindlasti kaasa hulkuvate loomade arvu vähendamisele, kuid seda alles tulevikus. Kahjuks ei paku see lahendust nende hulkuvate kasside osas, kellega loomakaitse organisatsioonid peavad tegelema täna. Meil on endiselt palju kassikolooniaid ja inimesi, kellel on kasside pidamine või niinimetatud päästmine käest läinud ning kellel puuduvad vahendid, et steriliseerimiskohustust täita.
Väljatöötamiskavatsuses on mainitud, et lubatud loomaliikide nimekiri ei võimaldaks eksootiliste loomade pidamist vastutustundlikele pidajatele. Tegelikkuses see nii ei ole. Mitmed riigid, kus positiivne nimekiri on kasutusele võetud, on teinud erandeid spetsialistidele, kellel on võimalik taotleda eraldi luba nimekirjast välja jäänud liikidele. Ministeerium pakub positiivse nimekirja asemel lahendusena juhendite väljatöötamist, mis tehakse looma soovijatele kätte saadavaks. Eksootide pidamine on tõusutrendis ja sellega kaasnevalt ka probleemid. Varjupaikade MTÜ statistika näitab, et nende hoole all sattuvate eksootilitse loomade arv on viimase 3 aasta jooksul drastiliselt kasvanud. Kui varasemalt on varjupaika jõudnud mõnikümmend eksooti, siis eelmisel aastal jõudis 123 eksootilist looma. Sarnaselt on kasvanud ka ELSile laekuvate juhtumite arv.
“Eksootiliste loomade pidamiseks loodavate juhendite väljatöötamine võib küll mingil määral loomade olukorda parandada, kuid see ei lahenda laiemat probleemi, milleks on liigikaitset, keskkonda ja loomade heaolu ohustav lemmikloomakaubandus ning tõsiasi, et enamik loomaliike ei sobi kodustes tingimustes pidamiseks. Juhendid lahendavad probleeme vastutustundliku loomapidaja jaoks, kuid läbimõtlematu loomade soetamine jätkub. Kogemused näitavad, et teavituskampaaniatest või vabatahtlikest meetmetest üksi ei piisa. Vaja on nn kaksikpõhist lähenemisviisi, mille puhul selged ja hästi jõustatud õigusaktid kombineeritakse teabekampaaniatega, mis on mõjusad ja loomade heaolu tõhusamalt tõstvad,” lisas Karurahu. Kaksipõhise lähenemisviisi vajalikkust tõestab selgelt seadusesse sisseviidav koerte alaliselt ketispidamise keeld. Selts on teinud üle kümne aasta teavituskampaaniaid, koolitanud ja nõustanud inimesi teemal, et koer ei ole loodud ketti elama. Probleem on ajas vähenenud, kuid ei ole täielikult kadunud. Seetõttu vajab loomakaitseseadus keeldu.
Loomakaitse seaduse väljatöötamiskavatsus ei ole lõplik. Loomakaitse organisatsioonid kui ka teised huvirühmad saavad veel teha oma ettepanekuid. Eelpool mainitud murekohad edastab ELS ka ministeeriumile.
