Maalehes ilmunud lugu pani Loomuse juhatuse liikme ja matermaatilise statistika magistri Anu Tensingu kulmu kergitama. Loe, miks.
Maaleht jagas 6. mail Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) poolt saadud informatsiooni jahiteemalise uuringu kohta. Algse uuringu tellis üle-euroopaline jahti propageerivate organisatsioonide katusorganisatsioon European Federation for Hunting and Conservation (FACE), mille liige on ka EJS. Samu küsimusi kasutati uuringu jaoks ka Eestis. Ent uuringus püstitatud küsimused on selgelt kallutatud nii, et tulemused oleks jahimeeste jaoks positiivsed.
Analüüsin lähemalt, mida EJS poolt toodud graafikutel olevate küsimustega tegelikult küsiti.
Küsimus 1: “Pole tähtis, milline on teie arvamus jahipidamise kohta. Mil määral nõustute või ei nõustu järgmiste väidetega: “See on aktsepteeritav, kui inimesed Eestis jahti peavad seni, kuni nad teevad seda õigusepäraselt ning kooskõlas jahiseaduse ja määrustega.””
Rõhutan, et kogu küsitlus algab selgitusega “Pole tähtis, milline on teie arvamus jahipidamise kohta.”, st selle küsitluse puhul ei saa kuidagi väita, et mõõdetakse inimeste seisukohti või meelestatust jahi kohta, sest kohe öeldakse ära, et vastaja arvamus jahipidamisest ei ole tähtis. See muidugi tähendab, et vastata küsimusele, kas nõustud väitega “See on aktsepteeritav, kui inimesed Eestis jahti peavad seni, kuni nad teevad seda õigusepäraselt ning kooskõlas jahiseaduse ja määrustega.”, on juba sisuliselt võimatu sellise küsimuse püstituse tõttu.
Küsimuse võiks lihtsustatud maakeeli sõnastada ka järgmiselt: “Mida arvad jahipidamisest, kui sinu arvamus jahipidamisest ei ole tähtis?”
Küsimus 2: “Kui hästi tunnete jahipidamise tavasid ja jahiseadust?”
Välja on toodud: “Hoolimata toetusest ei teata põhjalikult jahipidamise ja seda reguleerivate seaduste kohta: ligi 52% vastanutest ei olnud üldse kursis jahipidamise tavade ja seadustega..” See tähendab, et küsitakse millegi kohta, millest rohkem kui pooled vastajad ei tea mitte midagi. Avaliku arvamuse küsitluse puhul pole see ehk haruldane, ent see tähendab, et küsimused tuleb püstitada selgemalt ja lihtsamalt, et vastaja saaks aru, millele ta tegelikult vastab.
Küsimus 3: “Mil määral nõustute või ei nõustu järgmise väitega: “Eesti jahimehel on lubatud hoida seaduslikult kütitud looma osasid (nt sarvi) mälestuseks, tingimustel, et jaht toetab loomakaitsealaseid pingutusi ja järgib rahvusvahelisi eeskirju.””
Selle põhjal väidab EJS, et eestlased aktsepteerivad seaduslikult kütitud trofeede hoidmist. Ent küsimuses kirjeldatud jahipidamine ei ole trofeejaht ega vihja trofeede hoidmisele. Trofeejaht on tööstus, mille eesmärk on eelkõige tappa kõige tugevamaid loomi, sest nende trofeed on väärtuslikumad. Lisaks sellele, et tegemist on loomade suhtes julma tööstusega, sest tegemist on meelelahutusliku loomade tapmisega, on trofeejaht ka kahjulik loodusele üldiselt, loomapopulatsioonidele ja kohalikele kogukondadele. Müütidest trofeejahi kohta saab lugeda Loomuse blogis:
Küsimusega küsitakse tegelikult, kas jahimees võib jätta osa loomast endale mälestuseks järgmistel eeldustel:
- loom on juba tapetud,
- jaht toetab loomakaitsealaseid pingutusi,
- jaht järgib rahvusvahelisi eeskirju.
Tegemist on selgelt äärmuslike eeldustega (eriti 2. eeldus), mis ei vasta trofeejahi tegelikele tingimustele.
*Seotud lugu: Eesti Jahimeeste Selts: Enamik Eesti elanikest aktsepteerib jahipidamist
