Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mille Euroopa Komisjon algatas detsembris laevajäätmete ebaseaduslikku merreheitmist käsitleva regulatsiooni uuendamiseks. Nimelt soovib komisjon vaadata läbi laevade põhjustatud reostuse direktiivi ning viia selle sätted kooskõlla direktiiviga, mille kohaselt peavad laevad oma jäätmed üle andma sadama vastuvõtuseadmetesse.
Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu tasemel ühtlustataks andmebaase paremaks piiriüleseks koostööks ja aruandluseks. Naftareostuse avastamise seiresüsteem CleanSeaNet on parandanud järelevalve tõhusust ja vähendanud halduskulusid, võimaldades samaaegselt reostajaid paremini avastada. Reostuse modelleerimissüsteemide ühiskasutus ja andmebaaside ühtlustamine parandaks olukorda veelgi.
Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul raporteerib Eesti hetkel oma andmeid nii Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA), Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile (IMO) kui ka Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni komisjonile HELCOM. „Vaja oleks kehtestada ühtne vorm, et riigid ei peaks raporteerima samu andmeid mitmele organisatsioonile. Ühekordne aruandlus mõjuks riigi halduskoormusele positiivselt,“ selgitas Savisaar.
Euroopa meredesse heidetakse jätkuvalt laevaheitmeid ja muid saasteaineid, mis kahjustavad merekeskkonda. Ühetaoliste karistuste kohaldamine kõikidesse rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) lisadesse kuuluvate saasteainete merre heitmise suhtes tagaks kooskõla direktiiviga, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks.
Savisaar loodab, et ühetaolised tõhusad karistused vähendaksid tahtlikku reostamist ning see omakorda mõjuks Eesti kui mereriigi mainele positiivselt.
Euroopas on viimase 30 aasta jooksul naftareostuste arv on vähenenud. Aastatel 2010–2019 tuvastati Euroopa meredel viis keskmise suurusega naftareostusest (7–700 tonni) ning kolm suurt naftareostust (üle 700 tonni). Kuigi satelliitseire ala on suurenenud, on keskmine avastatud reostusjuhtude arv miljoni ruutkilomeetri kohta vähenenud, mis kinnitab reostuse vähenemist.
Konsultatsioonis toodud võimalike regulatiivsete ja mitteregulatiivsete meetmete väljatöötamisel on paralleelselt vajalik Eesti-sisese merendusvaldkonna ning eriti järelevalvealase õigusruumi korrastamine ja parem süstematiseerimine. Selleks annab võimaluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidav mereõiguse revisjon ning Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatav merekeskkonna kaitse seaduse loomine.
