Tutvustus

Deegud on umbes roti suurused päevase eluviisiga pruuni karvkattega loomad, kellel on urus elamiseks kohandunud jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Kuulmine ja haistmine on neil hästi arenenud. Terve deegu hambad on kollased või oranžid. Looduses leidub neid Lõuna-Ameerikas Tšiili läänerannikult kuni Andideni välja. Deegud on olnud lemmikloomadeks väga vähe aega. Esimesi loomi kasutati laborites katseloomadena diabeediga seotud katsetel. Seda põhjusel, et deegud on looduslikult diabeetikud – neil puudub võime omastada toitudes suhkruid. Isegi õunas leiduv suhkur võib neile surmavaks saada, kui õuna pidevalt ja palju anda.

Deegude eluea üle on palju vaieldud ja lõplikku üksmeelt polegi saavutatud. Keskmiseks elueaks peetakse kodudes 5 aastat, kuid on ka 9 aastaseid deegusid (seda küll väga harva). Tihtipeale surevad aga emased noorelt, kuna neid peetakse isastega koos ja pidev poegimine kurnab nende organismi. Eluiga lühendavad ka ebasobiv toit, üksinda elamine ja kehvad geenid.

Käitumine

Deegud on väga sotsiaalsed loomad, kes seltsivad ka inimestega. Samas ei asenda inimene deegule mitte kunagi teist deegut. Kui deegut üksinda pidada, siis ei ela nad kunagi nii vanaks, kui nad elaksid grupis, sest üksindus tekitab neile stressi ja vahest ka agressiivsust. Kõige parem on deegusid pidada kahe kaupa – kaks õde või venda koos. Aga võib ka suuremate samasooliste gruppidena pidada. Isast ja emast deegut ühes puuris hoides on emane enamasti koguaeg tiine ja sellisel juhul ei pruugi ta elada üle kahe aasta. Deegu on väga uudishimulik ja ei karda peaaegu midagi. Seepärast tuleb neid alati jälgida kui nad toas lahtiselt on. Deegud hammustavad vaid väga suurt ohtu aimates. Enamasti piisab kui nad läbilõikava häälega vaenlast ehmatavad.

Deegud on aeg ajalt üleval ka öösiti. Magavast deegust võib väga järsku saada energiat täis ja uudishimulik loomake, kes ootab puurist välja laskmist. Deegud ei armasta väga käes olemist, kuid sama on isendeid, kes väga naudivad kõrva tagant sügamist.

Deegusid ei tohi haarata sabast, sest saba nahk on väga õrn ja kui see ära tuleb, jääb sinna vaid luuots, mille deegu hiljem ära närib. Tagasi ei kasva saba enam kunagi. Lihtsam ja turvalisem on harjutada deegusid käele tulema või panna neile lihtsalt käsi kõhu alla ja siis ettevaatlikult ülesse tõsta. Samal ajal võib neid enda häälega ka julgustada. Peale heale häälemälule on deegudel ka muidu hea mälu ning kui sa oled talle korra haiget teinud, siis ei pruugi ta sind enam täielikult usaldada.

Deegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, kuid nad ei ole liialt häälekad ja võivad täiesti vaikselt olla. Piiksutakse nii välja saamise soovi pärast, paarilist otsides, siristatakse toidukausi juures vaieldes või üksteist pestes.

Pidamine ja elutingimused

Deegud vajavad suurt puuri, et joosta, ronida ja ennast vormis hoida. Miinimum suurusega puuri mõõtmeteks kahele deegule on 70x70x45cm. Mida suurem puur, seda õnnelikumad nad on. Kindlasti peaks puuris olema mitu korrust, kuid korrused ei tohiks olla võrest, sest need põhjustavad deegudele probleeme käppadega. Samuti võib puuris olla jooksuratas, mis peab olema metallist ja piisavalt suur ning selline, kuhu saba kusagile vahele ei saaks jääda. Seega lihtsalt metallpulkadega ratas deegudele ei sobi. Deegudele meeldivad väga erinevad pesad ning neile meeldib ka ise wc paberist pesasid teha. Allapanuks sobib nii hein, mis hakkab küll kiiremini haisema kui ka saepurulaast ja saepurugraanulid. Puuri võib panna ka piisavalt suure diameetriga torusid, kuhu deegu kinni ei jääks, lehtpuu oksi turnimiseks ja liivakausi suplemiseks. Suplusliiv on deegudele vajalik kasuka korrashoidmiseks. See tuleks neile puuri panna 1-2 korda nädalas umbes pooleks tunniks. Kui suplusliiv on puuris liiga kaua, hakatakse seda kasutama wc-na. Suplusliivaks sobib tšintšiljadele mõeldud liiv. Puuri tuleks puhastada vähemalt korra nädalas ja korruseid vastavalt vajadusele lapiga üle tõmmata.

Parim jooginõu deegule on joogipudel, mis asub väljaspool puuri nii et pudeli tila oleks puuris. Sellisel juhul ei saa deegu pudelit katki närida. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Sobivad metallist ja keraamikast kausid,  plastikust kausid näritakse kiirelt ära ning plastikut närides võivad nad alla neelata tükke ja seeläbi surra.

Toitumine

Deegude toitmine ei ole lihtne. Ebasobiv toit võib põhjustada raskeid haigusi nagu diabeet ja silmakae ning deegu võib ebaõige toitumise tagajärjel isegi surra, mistõttu on väga oluline teada, kuidas on deegusid õige toita. Kuna deegude looduslikus keskkonnas ei kasva puuvilju, mis sisaldaksid suhkruid, siis ei ole nende organism kohastunud suhkruid omastama. Seepärast ei tohi deegudele magusat anda!

Deegud on taimetoidulised ja ei vaja loomseid valke. Kodustes tingimustes peab neil kindlasti olema käepärast värske hein ja spetsiaalne kuivtoit, mis on mõeldud deegudele või merisea ja tsintšilja toidugraanulite segust segatud toit. Kuivtoitu sööb täiskasvanud deegu umbes 2 supilusikatäit päevas. Kui toitu jääb järgi, siis hakatakse seda peitma ning otsitakse välja ainult paremad palad, mistõttu tuleb toidukogust vähendada. Lisaks kuivtoidule võib deegudele anda natuke porgandit, bataati, võilille lehti, salatilehti, brokkolit, kurki ja lillkapsast. Poest ostetud köögiviljasid tuleb väga hoolega pesta, sest säilitusained ja pestitsiidid on deegudele mürgised.

Maiuseks võib deegudele pakkuda üks kuni kaks korda nädalas kuivatatud porgandeid, mõned päevalilleseemned, 1-2 pähklit (sobivad ka koorega), pisike tükk õuna või mõnda muud mitte eriti magusat värsket puuvilja.

Deegudele ei tohi anda näriliste segusid, mis sisaldavad palju maisi, päevalilleseemneid, pähkleid, küpsiseid või kuivatatud puuviljasid, sest siis areneb deegul raskekujuline diabeet ja ta sureb. Vali toitu hoolega ja pea meeles, et ideaalne toit sisaldab proteiine kuni 15%, rasva kuni 4%, kiudaineid 15% või rohkem ja suhkruid vähem kui 5%. Deegudel peab pidevalt võimaldama ka midagi närida (õunapuu oksi, pappi), sest muidu kasvavad ta hambad liiga pikaks ja ta ei saa enam süüa. Aegajalt võib neile pakkuda ka kaltsiumikivi.

Paljunemine

 Deegud saavad suguküpseks 2-6 kuuselt, kuid paaritada ei soovitata loomi enne aastaseks saamist. Tiinus kestab 87-93 päeva, poegi sünnib 1-10 ja nad on üsna arenenud ning kaetud karvadega. Pojad hakkavad küll sööma kuivtoitu juba esimesel elunädalal, kuid emast eraldada ei tohi neid enne 1,5 kuu vanuseks saamist. See oleks ka õige aeg eraldada emased ja isased pojad, et vältida suguluspaaritust.

Kasulikud lingid: