Biojäätmete konteinerisse tohib panna vaid eelnevalt surmatud võõrnälkjad

Omavalitsusel võib olla jäätmevedajaga eraldi kokkulepe, et surnud nälkjad saaks panna biojäätmete konteinerisse. Sellisel juhul tuleb aga jälgida, et biojäätmete konteinerisse ei satuks elusad võõrnälkjad, kes võiksid sealt loodusesse tagasi pääseda.

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekännu sõnul võib lahendus hukatud võõrnälkjate äraandmiseks olla omavalitsuste kaupa erinev. „Mõnedel omavalitsustel on üles pandud spetsiaalsed nälkjate kogumise konteinerid, kuhu elanikud saavad viia hukatud nälkjad. Samuti on omavalitsusi, kus biojäätmed lähevad biogaasi tootmiseks – sellisel juhul võib omavalitsusel olla jäätmevedajaga eraldi kokkulepe, et surnud nälkjad saaks panna biojäätmete konteinerisse. Siin on juba väga häid näiteid. Võtame kasvõi Kohila valla, kus inimesed saavad surmatud teeteod panna biojäätmete konteinerisse ja neist saab tooraine biogaasi tootmiseks,“ ütles Tammekänd.

Kui omavalitsusel on jäätmevedajaga kokkulepe ja teeteod võib viia biojäätmete või tigude kogumise konteinerisse, tuleb hoolikalt jälgida, et sinna satuksid vaid eelnevalt hukatud võõrnälkjad. „Elusad teeteod võivad konteineris paljuneda ja sealt loodusesse tagasi pääseda, mis muudaks kogu nälkjate kokkukogumise vaeva asjatuks. Ka võõrnälkjate munad tuleb enne konteinerisse panemist hävitada, et vältida teetigude edasist levikut. Komposteerimisel tuleb samuti olla hoolikas – komposti tohib panna üksnes hukatud isendid,“ selgitas Eike Tammekänd.

Omavalitsused saavad taotleda toetust võõrliikide tõrjeks. Infot toetuse kohta leiab Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehelt.

Juhised võõrnälkjate äratundmiseks, nendest hoidumiseks ja tõrjumiseks leiab  Keskkonnaameti kodulehelt.