Teaduspõhisus eeldab vääramatut poliitilist tahet loodust hoida!
Luksust loodushoidu edasi lükata enam ei ole!
Uus põlevkivikaevandus on vale suund!
Lugupeetud kliimaminister Kristen Michal,
Kirjutame kolme organisatsiooni nimel, kes kõik veidi erinevas valdkonnas tegelevad. Reeded Tuleviku Nimel (Fridays for Future Eesti) on keskendunud kliima küsimustele, Päästame Eesti Metsad MTÜ on keskkonnaorganisatsioon ning MTÜ Loomus on loomade eestkoste organisatsioon. Kuigi pealtnäha väga erinevad fookused, on keskkond ja loodus üks.
Kui suured otsused venivad, võib ka väikeste otsustega liikuda õiges suunas.
Koalitsioonileping ütleb konkreetselt: “Me ei plaani enam avada uusi põlevkivikaevandusi ja eelistame olemasolevate kaevanduste ära kasutamist.”
Näeme, et Teie roll kliimaministrina on see rong, mis on liikunud aina vales suunas, peatada. Eelmine majandus- ja taristuminister Riina Sikkut takistas VKG uue põlevkivikaevanduse rajamist sellega, et ei kooskõlastanud kaevanduse tööks vajaliku alajaama ehitamist. Miks Te selle takistuse kõrvaldasite?
Juba valitsuse moodustamise kokkuleppes aastateks 2021-2023 toodi eraldi välja eesmärk väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Kuidas aitab selle eesmärgini jõuda uute kaevanduste avamine?
Kuidas toetab see otsus kliimaeesmärkide täitmist ja aitab kaasa veekaitsele?
Jagame siinkohal kokkuvõtlikult fakte kaevandamise, põlevkivisektori ja keskkonnasaaste kohta (allikas ja allikas):
* Põlevkivisektori õhusaaste moodustab üle 60% Eesti õhuheitmetest. Tööstuspiirkonna õhust võib leida peenosakesi, benseeni, fenoole ja teisi saasteaineid, mis kõik mõjutavad tervist, sh suurendavad vähiriski.
* Täiskasvanute seas läbiviidud küsitlusest ilmnes, et enam kui 10% Ida-Virumaa elanikest peab õhusaastet talumatult häirivaks (vastajad pidid hindama 10 palli skaalal kuivõrd häirib neid õhusaaste). Lisaks pidid pooled vastanutest õhusaastet suureks või väga suureks ohuks nii enda kui oma pere ja lähedaste tervisele (samal ajal kui Lääne-Virumaal ja Tartus oli selliseid elanikke vastavalt 10-15% vähem).
* Kaevandustest ja karjääridest pumbatav vesi ja Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASi tarvitatav jahutusvesi moodustab kokku üle 90% Eesti pinna- ja põhjaveekasutusest. Iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta tuleb kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett.
* 21 miljonit + teadamata summa maksumaksjate makse kulub põlevkivikemikaalidega reostatud jõgede puhastamiseks.
*Kaevandustegevus mõjutab umbes 8,5% kogu Eesti pindalast (Eesti Energia andmed).
* Ida-Virumaa tööstustsoonis on põhjavee ülemiste kihtide seisund üldiselt halb. Põhjus on põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte reostuskollete, nagu põlevkivitööstus ja elektrijaamad, pikaajalises koosmõjus. Selle tõttu on Ordoviitsiumi kihtide põhjavesi 1200 km2 alal joogiveeallikana perspektiivitu.
* Sinised laguunid Auveres. ELi nõuete ja keskkonnaministeeriumi vastava määruse kohaselt tuli põlevkivituha ladestamine tuhaväljadele hüdroärastuse meetodil kõikjal lõpetada 16. juuliks 2009. Seda pole tänapäevani tehtud.
Iga tegevus, mis aitab kaasa uue põlevkivikaevanduse rajamisele, on vastuolus teaduspõhise seisukohaga, et loodushoid on elurikkuse kriisis, kuuendas väljasuremislaines ja kliimakriisis prioriteet.
Alla kirjutanud:
Päästame Eesti Metsad MTÜ
Loomus
Fridays for Future Eesti
