Loomade eestkoste organisatsioon Loomus osales Keskkonnakomisjonis Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (734SE) eelnõu arutelul. Taas tahetakse muuta Jahiseadust ilma vajalike ja asjakohaste põhjendusteta.
11 jahilembelise Riigikogu liikme esitatud eelnõu seletuskiri ei sisalda ühtegi viidet teadusuuringutele ega tegelikule vajadusele. Eelnõu seletuskirjast on puudu statistika, analüüs, alternatiivid ja teaduslikud viited. Kui erakorralisi meetmeid pelgalt ohu korral soovitakse vastu võtta, peaksid need olema erilubade või menetlustega lahendatud, mitte aga Jahiseaduse muudatustega fikseeritud.
Seletuskirjas on eksitav väide. Öösihikuid müüva veebipoe link seletuskirjas on kasutatud allikana, millistes naaberriikides on öösihikud väidetavalt lubatud. Kontrollisime Soomet ja tuli välja, et vastupidiselt seaduseelnõu seletuskirjas olevale infole (“Öösihikud on kasutusel erineva regulatsiooni ja lubatuse astmega järgmistes Euroopa riikides: Soome”) on Soomes öösihikud keelatud välja arvatud invasiivse võõrliigi (kährikkoera) küttimisel.*
Kuna üks öösihikute lubamise põhjendus on vajadus vähendada metssigade arvukust seoses sigade Aafrika katku (SAK) ohuga, küsime selle väite kohta selgitust, mida see oht tähendab ja milles seisneb. Vajalik on lisada eelnõusse statistiline analüüs, mis tõestab, mis tasemel ohuga on tegemist. Kui vaadata jahimeestele seatud küttimismahtu ja reaalselt kütitud metssigade arvu, näeb, et kvoot pole täis kütitud. “2021. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 11 401 metssiga, mis on eelmise aasta ulukite seirearuandes soovitatud 14 000 isendilise küttimismahuga võrreldes oluliselt tagasihoidlikum.” (Allikas) Kas võib järeldada, et küttimiskvoot on liiga suur ja tegelikult oleks üks vajalik muutus madalam küttimismaht öösihiku legaliseerimise asemel?
Palusime Põllumajandus- ja Toiduametilt nende seisukohta. Nad ütlesid, et on korduvalt välja toonud vajaduse vähendada metssigade arvukust vähendamaks metssigade omavahelist kontakti, kuid meetmed on jahimeeste enda valida. On mõistetamatu, miks lubatakse jätkuvalt metssigade lisasöötmist söödaplatsidel, sest söödaplatsid soodustavad metssigade omavahelisi kontakte ja tõstavad metssigade arvukust.
Keskkonnaameti käskkiri 23.12.2019 nr 1-1/19/184 lõik 1.1.8 ütleb: ”Jahiulukite lisasöötmine mõjub metssigade arvukusele soodustavalt. Seetõttu on vajalik uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks keelata metssigade lisasöötmine aastaringselt kogu Eesti Vabariigi territooriumil, tegemata erandit aladele, kus SAK veel diagnoositud ei ole.” Seega oleks ootuspärane metssigade lisasöötmine keelata ja selle üle ka järelvalve korraldada.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et Keskkonnaameti eelnõu suhtes on oma ettepaneku saatnud Riigikogu jahimeeste toetusrühm, (16.10.2019 nr 13-11/19/16904), milles tuuakse välja, et SAKi leviku piiramiseks ning ka küttimise seisukohast on metssigade lisasöötmine hoopiski soovitatav. Riigikogu jahimeeste toetusrühm on oma kirjas viidatud uuringut aga valesti tõlgendanud (LINK). Lisasöötmine on soovitatav katku leviku piiramiseks vaid epideemia tingimustes, mida Eestis praegu ei ole. On mõistetamatu, kuidas jahinduse toetusgrupp sellise vea tegi.
Rõhutame, et lisatingimusi katku ohjeldamiseks võetakse ette vaid epideemia tingimustes. Hetkel ei ole täiendavate meetmete kasutuselevõtt õigustatud ega põhjendatav, kuna SAK epideemiat Eestis ei ole.
Tegelikkuses ei ole jahimehed huvitatud sigade arvukuse vähenemisest. Keskkonnaagentuur on kritiseerinud jahimehi, kes soosivad andmetele tuginedes metssigade arvukuse kasvatamist, mitte ei tegele metssigade arvukuse teadliku vähendamisega. Jahimehed jätavad andmete edastamisel arvukusest väiksema mulje ja kütivad teadlikult kulte, kuid säästavad emiseid, mis tõstab metssigade arvukust veelgi (Allikas).
Eelnõu kiiruga koostamist õigustatakse ajakriitilisusega (lahti seletamata, millest tuleneb “ajakriitilisus” ning kuidas on öösihikute kasutamine seotud katkuohuga ja selle vähendamisega), kuid ometi ütles Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja Keskkonnakomisjoni koosolekul, et nad on teemat aasta aega uurinud sealjuures uuringutele viitamata. Vastuolulisus väljendub ka eelnõu esitajate väites, et tegemist on järgmise loogilise sammuga summutite legaliseerimise järel. Keskkonnakomisjonis rõhutati ka, et probleemid, mida öösihikud peaksid lahendama, ei ole uued ning neid on alati teisiti lahendada suudetud.
Ametkondade esindajad kinnitavad eelnõu mittevajalikkust. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles, et eelnõus pole kaardistatud öösihikute kasutuselevõtmise riske. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tõi välja, et öösihikute kasutusele võtmine raskendaks salaküttimise tuvastamist.
Hooliva inimühiskonna tellimus ei ole analüüsidel põhinematu loomade arvukuse piiramine läbi nende järjest efektiivsema tapmise. Eesti jahinduse hea tava ütleb: austa ulukite õigust elule. Jahti pidades jäta neile võimalus õnnelikuks pääsemiseks. Öösihikud ei jäta loomale aga mingit võimalust.
* Finnish Hunting Law, Section 33: “The use of the following hunting devices and hunting methods is prohibited: 4) aiming devices intended for night shooting that electronically enlarge or alter the picture; 5) artificial sources of light and devices that illuminate the target as well as mirrors and other blinding devices;” Finnish Hunting Act (615/1993; amendments up to 206/2013 included) Section 33 – Hunting devices and hunting methods (206/2013).
LOOMUS MTÜ
PÄÄSTAME EESTI METSAD MTÜ
KESKKONNATEABE ÜHENDUS
