Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) juures kogunetakse ja otsustatakse öösihikute lubamist. Loomuse küsimusele meid kaasata saime eitava vastuse kinnitusega, et meie seisukoht on teada ja tegemist saab olema laiapõhjalise aruteluga PTA, Keskkonnaameti, Keskkonnainspetsiooni, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Eesti Maaülikooli osalusel.
Tegu on jahieetikat puudutava olulise regulatsiooniga, mitte pelgalt tehnilise muudatusega ning see tuleb lisaks jahimeestele põhjalikult läbi arutada erinevates keskkonna- ja loomadega seotud organisatsioonides, mida pole siiani tehtud. Põllumajandus- ja Toiduamet on Loomusele selgitanud, et on korduvalt välja toonud vajaduse vähendada metssigade arvukust vähendamaks metssigade omavahelist kontakti, kuid meetmed on jahimeeste enda valida jäetud.
Loomusele jääb mõistetamatuks, miks jätkub metssigade lisasöötmine söödaplatsidel. Söödaplatsid soodustavad metssigade omavahelisi kontakte ja tõstavad metssigade arvukust. Keskkonnaameti käskkiri 23.12.2019 nr 1-1/19/184 lõik 1.1.8 ütleb: „Jahiulukite lisasöötmine mõjub metssigade arvukusele soodustavalt. Seetõttu on vajalik uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks keelata metssigade lisasöötmine aastaringselt kogu Eesti Vabariigi territooriumil, tegemata erandit aladele, kus SAK veel diagnoositud ei ole.”
“Loomade arvukuse piiramise esmane valik tundub riigiasutustel ikka langevat loomade järjest efektiivsemale tapmisele rõhimisena. Ometi ütleb Eesti jahinduse hea tava, et tuleb austada ulukite õigust elule, jahti pidades tuleb neile jätta võimalus õnnelikuks pääsemiseks ning öö kuulub loomale,” kommenteerib Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. “Seni kuni pole loomade lisasöötmine lõpetatud ning korralik järelevalve korraldatud, pole rakendatud eetilist viisi SAK-ga toime tulla ning seni on ka öösihikute kasutuselevõtt pelgalt luba loomi valimatult ja jahieetikale vastupidiselt ebaeetiliselt metsades tappa.”
Veebruaris avaldasid lisaks Loomusele oma vastuseisu muudatusettepanekule nii keskkonnaminister Madis Kallas, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Riigikogu Õiguskomisjonis kui ka Sotsiaaldemokraatide fraktsioon. Oma vastuseisu avaldasid ka vabaühendused Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Suurkiskjad MTÜ, MTÜ Niilusoo, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Keskkonnateabe Ühendus.
