Anu Tensing: Taimse piimaga 50 senti kallim?

Lähed kohvikusse ja mõtled, et võtaks ühe mõnusa jääkohvi. Taimse piimaga muidugi. Ent menüüd uurides avastad sõnakombo “taimse piimaga +0,5 €”. Silmad suured peas, mõtled, miks ometi… Või hoopis, et hea, et üldse valikus on?

Me teame, tõenäoliselt siiski vast mitte kõik meist, et taimsed piimad on teinud tohutu spurdi turule ja ka ostukorvidesse. Eelmise aasta suvel üritasime Loomuses lugeda kokku kõik taimsed piimad, mis Eestis tol hetkel kättesaadaval olid. Leidsime 128! Neid tegelikult oli tõenäoliselt isegi natuke rohkem. Õnneks on jõudnud taimsed piimad ka enamikesse kohvikutesse, ent ei saa küsimata jätta, miks lisatasu eest.

Jah, taimne piim on tõepoolest kallim kui lehmapiim. See on tõsi. Ent mõnikord on tegemist lausa 50-sendise või isegi 70-sendise hüppega, kui soovid lehmapiima asemel kohvi peale törtsukest kaerapiima. Miski siin ei klapi.

Taimset piima ei soovita? Vaadates turgu ja meie inimeste tarbimist, soovitakse taimset piima vägagi. Ent siinkohal küsiks kaks küsimust. Esiteks, kas klient, kes soovib taimset piima, valib kohviku, kus ta teab, et peab oma kohvijoogi eest rohkem maksma? Teiseks, kas taimse piima lisatasu motiveerib taimset piima proovima kliendil, kes võib-olla seda varem proovinud ei ole? Ma usun, et julgelt võib mõlemale küsimusele vastata eitavalt.

Üks argument, miks taimset piima ei pakuta või küsitakse selle eest lisatasu, on hirm, et taimne piim jääb seisma ja tuleb pooltäis pakend ära visata. Ent tegelikult püsib taimne piim külmkapis avatuna päevi, kinnisena isegi kuid. Ja ega taimse piima pakk sellest kiiremini tühjaks ei saa, kui selle eest kliendilt lisatasu küsitakse.

Kas on aeg taimse piima lisatasust loobuda? Selle sammu on juba astunud näiteks suurtegija Starbucks Ühendkuningriigis 2022. aastal ja Saksamaal 2023. aastal. See on nii juhtunud tänu vegan organisatsioonide ja taimse piima sõprade pikaajalisele sooviavaldusele. Võttes arvesse nii loomade heaolu, keskkonnamõju, rahvastiku tervist ja ka turutrendi loodame muidugi, et lisatasust loobuvad ka Eesti kohvikud, mis seda juba teinud ei ole.

3 põhjust, miks eelistada taimset piima loomsele

Lehmade heaolu. Piimalehmad, kes on intelligentsed, tundlikud ja uudishimulikud loomad, elavad oma lühikese elu väga stressirohketes tingimustes. Piimalehmad veedavad suure osa oma elust tiinena. See saavutatakse regulaarse sundseemendamisega ning vasikad eemaldatakse emade juurest kohe pärast sündi, et nad ei saaks ära tarbida inimestele mõeldud emapiima. Lehma ja tema vasika vaheline side on tugev ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale osapoolele tugevat stressi.

Tänapäeva farmides on lehmad aretatud ka piimatootmist maksimeerima. Statistikaameti andmetel on Eestis piimatoodang lehma kohta (ehk lehma produktiivsus) 30 aastaga hüppeliselt kasvanud – 4000-lt kuni 9900 kilogrammini aastas.

Keskkond. Loomatööstus on keskkonnale väga kahjulik ning piimatoodete panus sellesse on tähelepanuväärne. Greenpeace’i raporti “Farming for Failure” andmetel toodab loomatööstus, sh piimatööstus, Euroopa Liidus rohkem süsihappegaasi kui kõik autod ja kaubikud kokku ning loomatööstuse kasvul Euroopa Liidus on olnud keskkonnale sama mõju kui oleks 3 miljonit korda lennukiga ümber maakera lendamisel.

Lisaks on taimsed alternatiivid võrreldes lehmapiimaga oluliselt keskkonnasõbralikumad. Kui ühe liitri lehmapiima tootmiseks kulub keskmiselt 628 liitrit vett ja toodetakse 3,2 kg süsihappegaasi, siis näiteks kaerapiim ja sojapiima tootmiseks kulub vastavalt 48 ja 28 liitrit vett ning toodetakse vastavalt 0,9 ja 1,0 kg süsihappegaasi.

Tervis. Lehmapiima eesmärk on väike vasikas kiiresti suureks loomaks kasvatada, samamoodi nagu inimese rinnapiima eesmärk on beebi kasvatada tugevaks inimeseks. Pärast emapiimast võõrutamist ei tooda inimesed (ja ka teised imetajad) enamasti enam ise laktaasi, mis on piimasuhkru ehk laktoosi soolestikus lagundamiseks vajalik ensüüm. Seetõttu võibki piima tarbimine tekitada puhitust, krampe, gaase ja kõhulahtisust.

Laktoositalumatus on maailmas väga levinud: umbes 65% täisealistest inimestest on laktoositalumatud. Eestis on laktoositalumatus ligikaudu veerandil inimestest. Lisaks on väga levinud müüt, et piim teeb luud tugevaks, ent mitmed uuringud on tegelikult näidanud, et lehmapiima tarbimine hoopiski suurendab luumurdude tekkimise risk.

Allikad

*Arvamusartikkel ilmus kõigepealt ajakirja Vegan suvenumbris.