Peale lageraiet jääb metsast järele lank, kunagist metsa meenutavad veel vaid värsked kännud ja üksikud säilikpuud. Maapinda katavad metsatöömasinate rattarööpad, metsas varem kasvanud taimestikust on väga vähe järel. Maapinnal lebab üksikuid jämedaid tüvenotte, raiejäätmeid ja tüükaid.
Vähehaaval hakkab raielangi ilme muutuma. Säilikpuul elanud hiireviu hülgab oma pesa. Kopsusamblik puutüvel ja lame õhik kivil kärbuvad lageraie tagajärjel muutunud mikrokliima tingimustes. Langil hakkavad kasvama aga uued, valgusnõudlikud taimed. Need on peamiselt avamaakoosluste liigid, kes konkurentsis metsaliigid välja tõrjuvad. Leidub ka võõrliike, näiteks väikeseõielist lemmaltsa ja kanada kuldvitsa. Koos uue taimekooslustega tuleb kaasa ka uutmoodi fauna, näiteks liblikad, sõralised ja närilised.
Langile istutatakse peagi uued kuused. Peamisteks puuliikideks, keda meil istutatakse, ongi kuusk aga ka kask ja mänd. Kui istutatud puud on juba pisut sirgunud, siis viiakse läbi valgustusraie, mille käigus tehakse ruumi soovitud peapuuliigile. Inimese poolt ühetaoliseks kujundatud puistu muutub peagi nii tihedaks, et selle all ei suuda kasvada ka mitmed tavalised metsataimeliigid. Erinevatele samblikele, puuseentele ja sammaldele ei ole veel tekkinud sobivat elupaika. Kuna puistu on ühevanuseline ja -rindeline, ei leidu selles ka sobivat pesapaika paljudele metsalindudele.
Istutatud puud on saanud mitukümmend aastat vanemaks. Metsas viiakse kevadel läbi harvendusraie. Metsakooslusele omased taimed hakkavad küll taas tärkama, kuid raie käigus kahjustati puude juurestikku. Kliimamuutuse tingimustes sagenevad tormid ning erinevate metsakahjustajate elutingimused paranevad. Liiga hõredaks harvendatud mets muutub tormihellaks, osa puid murdub. Vigastatud puud muutuvad vastuvõtlikuks kuuse-kooreüraskile, muist metsast hukkub. Mets raiutakse enne küpsusvanuse saavutamist noores eas. Eelmise raiega hävinud elurikkus ei jõudnud taastuda, kui mets uuesti maha raiuti. Uuesti samale kohale puid istutades ja need noorelt maha raiudes degradeerub kooslus iga raieringiga järjest rohkem.
- Animatsioonide kontseptsioon ja tekstid: Liis Kuresoo, ELF
- Animatsioon: Roland Seer, Tartu Multifilm
- Toimetamine ja avaldamine: Mariliis Haljasorg, ELF
- Teksti sisselugemine: Siim Angerpikk
- Animatsiooni loomist toetas Ülemiste keskus.