Alma sattus varjupaika koos korvitäie kutsikatega, kusjuures ta ise nägi sellal välja nagu korv – luider ja ribid tuhmi karva all turritamas. Koera varasem elu oli heitlik ja hoolitsuseta ning esiotsa ei usaldanud Alma kedagi ega midagi.
Nüüd on ta kosunud väga kenaks koeraks ja varjupaiga, koos kogu siinse rutiiniga, selgelt omaks võtnud. Inimesi usaldab ta aga tempos “üks kahejalgne korraga”. Küllap on tal selleks ka piisavalt põhjuseid. Tema puhul läheb veidi aega, et leida see nii müstiline ühine keemia, aga see kord leitud, on raske ette kujutada veelgi lustlikumat ja ustavamat sõpra.
Kui soovid Almaga tutvuda, siis täida esmalt sooviavaldus koera profiilil vajutades “Paku kodu”
Hakka püsiannetajaks, et toetada Almat ja teisi varjupaigaloomi SIIN
