Juba 65. korda tähistame Eestis emadepäeval ka looduskaitsepäeva, mille järgneb looduskaitsekuu, mis lõpeb 9. juunil suure loodusvaatluste maratoniga. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Toome looduse tagasi“.
ÜRO on kuulutanud praeguse kümnendi maailmas looduse taastamise kümnendiks, kus lisaks kaitsele pööratakse aktiivset tähelepanu ka neile teguritele, mis ökosüsteeme ja liike on kahjustanud või seda jätkuvalt teevad. Tänavusel looduskaitsekuul keskendume ka Eestis loodusele tekitatud kahju leevendamise võimaluste tutvustamisele – looduse taastamisele. Saastamine, ökosüsteemide keskkonnatingimuste muutmine, elupaikade killustamine, isoleerimine ning hävitamine – neil tegevustel on loodusele pikaajalised mõjud, mida leevendamata ei õnnestu ka suure osa liikide käekäiku parandada. „Kliimamuutustega kohanemisel on heas seisus ökosüsteemid, elurikas loodus ja mitmekesine elukeskkond võtmetähtsusega,” tõi välja kliimaminister Kristen Michal. “Selle tagamiseks peab meie loodushoiu tööriistakast olema mitmekesine ja vajadustele vastav. Looduse kaitse aitab hoida olemasolevaid väärtusi, taastamine aga aitab tuua looduse tagasi sinna, kus ta käsi on meie tõttu hakanud käima kehvasti.”
Eestis on kogunenud rohkelt kogemusi ja teadmisi neist vajalikest tegevustest, mis aitavad ökosüsteemide ja liikide seisundit parandada. Pärandniitude taastamine ja hooldus on väljasuremisohu veerelt toonud tagasi niitudega seotud tohutu liigirikkuse, kahjustatud soode ja märgalade looduslikkuse taastamine hoiab maastikes vett ning pakub elupaikasid ja toitumisvõimalusi arvukatele liikidele. Jõgedel paisude eemaldamine ning looduslikkuse suurendamine on hädavajalik kalarikkuse taastumiseks. Olulisi samme on Eestis astutud ka konkreetsete liikide elupaikade taastamisel – nii näiteks on juttselg-kärnkonn ehk kõre, euroopa naarits, ebapärlikarp nende katusliikide hulgas, kelle väljasuremise pidurdamiseks astutud aktiivsed sammud on aidanud lisaks luua eluks sobivaid tingimusi ka kümnetele teistele vähemtuntud haruldustele.
Looduse taastamine on aga ka ammendatud kaevandusalade ökoloogiline taastamine, linnade elurikkuse suurendamine, põllumajandusmaastike mitmekesistamine, pestitsiidide ja põllumajandusest lekkivate toitainete vähendamine ja mõju leevendamine -iga aktiivne või passiivne lähenemine, mis aitab meie Eesti keskkonda ning ökosüsteemide ja liikide seisundit parandada.
Inimese poolt rikutud märgaladest on looduslik veerežiim taastatud kokku ligikaudu 20 000 hektaril erinevates sookooslustes, sealhulgas rohkem kui 2000 hektarit turbakaevandusest hüljatud jääksoodes. Eestimaal on praeguseks kasutuses ligikaudu 42 000 hektarit pärandniite ja välja on kujunenud jätkusuutlik, kasvav süsteem, mis annab tööd enam kui tuhandele maainimesele, -ettevõttele.
Esmaspäeval avame looduse hea käekäigu taastamisele pühendatud looduskaitsekuu pidulikult Tallinna Botaanikaaias, kus tunnustame meie looduskaitsjaid, anname üle noorte looduskaitsemärgid, looduskaitsepreemia ning looduskaitse elutöö auhinna – Eerik Kumari looduskaitsepreemia.
Traditsiooniliselt toimub looduskaitsekuul koostöös keskkonnaühenduste, matkaseltside, muuseumide, loodusturismi arendajate, botaanikaaedade, Tallinna loomaaia ja mitmete teiste partneritega ohtralt loodusega seotud ettevõtmisi, üritusi, nagu linnulauluhommikud, matkad, korrastustalgud, võistlused ja palju muud. Kutsume kõiki neist, ligi sajast erinevat sündmusest osa saama.
Looduskaitsekuusse mahub ka Muuseumiöö 18. mail, millesse panustavad ka meie loodusmuuseumid. 5. – 15. juunil toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel järjekordne loodusfestival, mis kutsub üles märkama ja väärtustama loodust linnaruumis. Festivalil toimub ka üle-eestiline loodusvaatluste maraton, mis ärgitab uurima ja salvestama koduümbruse elurikkust.
