Veelinnujahil keelati pliihaavlite kasutamine juba 10 aastat tagasi. Tänavu veebruaris jõustunud täiendav piirang keelab pliihaavlite kasutamise ning jahil kaasas kandmise märgaladel ja märgaladest 100 meetri ulatuses puhvertsoonis ka siis, kui jahti peetakse metslindudele või väikeulukitele.
„Mida rohkem jahimehi pliimoonast loobub, seda parem loodusele ja kokkuvõttes ka inimesele,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Soovitame jahimeestel keskkonda kahjustavast pliimoonast loobuda isegi siis, kui piirang seda ei nõua.“
Veebruaris jõustunud piirang on osa üle-Euroopalisest plaanist, mille eesmärk on pliisaastet looduses vähendada. Piirang tuleneb Euroopa Komisjoni määrusest, keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise kõigil märgaladel ning 100 meetri kaugusel märgalast, veekogust või rannikust.
Keskkonnaameti inspektorid kontrollivad sileraudse jahirelvaga jahipidamise puhul nüüd ka seda, kas jahti peetakse märgalal või märgalaga piirneval alal ning kas jahimees kasutab või kannab kaasas pliihaavlitega laetud laskemoona. Nõude rikkumise puhul näeb jahiseadus karistusena ette rahatrahvi suuruses kuni 800 eurot või aresti.
Kuna keskkonnale mürgise pliimoona kasutamine ohustab nii linde, loomi kui ka inimesi, loodavad Keskkonnaameti inspektorid jahimeeste mõistva suhtumisele ja tähelepanelikkusele pliihaavlite kasutamisel.
Märgalasid ning märgaladega piirnevaid alasid kajastav jahikaart on leitav Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valminud kaardirakendusest.
