Alam-Pedja looduskaitsealal Põltsamaa ja Pedja jõe vahelistes märgades metsades algavad loodusliku veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde projekti on kogukonnale tutvustatud ning tööd ei mõjuta eramaid.
Taastamistööde käigus suletakse erinevate meetoditega 40 kilomeetrit kraave ligikaudu 1480 hektari suurusel alal. Vee tõstmiseks maapinnale lähemale suletakse kraavid pinnaspaisude ja plommidega, lisaks tõstetakse kraavisängi ka kraavivallid või tehakse neisse katkestusi, et võimaldada veel maastikul vabalt liikuda. Kokku ehitatakse kraavide sulgemiseks 366 pinnaspaisu.
„Alam-Pedja projekt on järgmine oluline samm märgade metsaelupaikade taastamisel Eestis. Taastamine toimub looduskaitsealal ja riigimaadel, aga kohalikud elanikud on tööd samuti heaks kiitnud ning need on planeeritud nii, et need ei mõjuta eramaid, samuti säilib lamminiitude hea seisund ja hooldusvõimalus. Algavad tööd on hea näide, kuidas looduskaitsetegevuste planeerimine ja kohalike elanikega arvestamine käivad käsikäes,“ ütles Kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis.
Alam-Pedja looduskaitseala Peterna-Laashoone taastamisala läbib Laashoone-Rõika tee, mis takistab vee loomulikku valgumist lõuna suunas. Vee loomuliku liikumise tagamiseks ehitatakse tee alt läbi neli truupi. Lisaks puhastatakse või süvendatakse kraave ja uuendatakse truupe eramaa ja taastamisala piiril ning Laashoone-Rõika tee ääres, et vältida veerežiimi muutust eramaal ja teedel.
Tööd projekteeris AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi ning planeeritud töid arutas, korrigeeris ja aktsepteeris laiapõhjaline märgade metsaelupaikade töörühm. Avalikustamiskoosolek leidis aset Palupõhja looduskoolis 2024. aasta juunis. Taastamistöid viib läbi Terrason OÜ ja järelevalvet teeb RMK.
Peterna-Laashoone on esimene „Loodusrikas Eesti“ projektis taastatav märgade metsaelupaikade ala. Sellele järgnevad 2026. aastal Laulaste, Ohepalu ja Pihla-Kaibaldi märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamine. Ühtekokku taastatakse umbes 3500 hektarit märgi metsaelupaiku.
Märgade metsade taastamine toetab ohustatud soometsade ja sooliikide seisundi paranemist ning on oluline abinõu kliimamuutustega kohanemisel. Märjad metsad ja sood seovad mulda ja turbasse süsinikku, kaitsevad põhjavett ning reguleerivad üleujutusi ja tervikuna kogu maastiku veerežiimi.
Mõiste „märjad metsad“ alla on koondatud EL loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavad metsad, mis kasvavad alaliselt niisketes või ajuti üleujutatavates kohtades. Eestis kuuluvad märgade metsaelupaigatüüpide alla soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad, lammi-lodumetsad ja laialehised lammimetsad.
Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpidele vastavaid märgade metsade elupaiku säilinud ainult 10% ajaloolisest pindalast, mistõttu on nende taastamine hädavajalik Euroopa tasandil ohustatud musta toonekure, valgeselg-kirjurähni, metsise ja teiste liikide elupaikade säilitamiseks.
