Foto: Keskkonnaagentuur
Jõed pakuvad elustikule hädavajalikke elupaiku, olles ise sageli inimtegevuse poolt tugevalt mõjutatud. Kohati on võimalik negatiivset survet vee-elupaikadele oluliselt leevendada, näiteks eemaldades jõgedelt kasutuseta seisvad paisud. „Sellised paisud ei lase kaladel loomulikul viisil käituda, takistades nende liikumist sigimis- ja kasvualade vahel. Elutsükli häirimine kahjustab omakorda kalade võimet paljuneda, mis võib tunda anda nii meie toidulaual kui ka jõe seisundis tervikuna,“ selgitab eluslooduse osakonna peaspetsialist Einar Kärgenberg.
29 kilomeetri pikkune Alajõgi saab alguse Kõnnu Pikkjärvest ja suubub Peipsi järve. Tamme pais asus jõe alamjooksul, olles suudmele suhteliselt lähedal ja seepärast ka suurema negatiivse mõjuga. 2022. aasta seisuga oli paisuvare kaladele ületamatu kõigi vooluhulkade korral, seejuures oli üla- ja alaveetasemete vahe 1.3 – 1.4m, mida mõjutas osaliselt ka kobraste tegutsemine Alajões. Ülesvoolu jääb ulatuslik jõelõik lisavooluveekogudega ning vanajõgedega, viimaste kui hea potentsiaaliga koelmualade ühenduse parandamise võimalusi peajõega uuritakse sama projekti ühe tööna.
„Alajõe teise veekogumi (registrikood 1061300_2) kalastiku seisund hinnati 2020. aasta seireandmete põhjal halvaks. Paisu eemaldamine loob eelduse selleks, et need liigid, kes varasemalt ülesvoolu ujuda ei saanud, saavad seda nüüd teha. Projekti käigus tehakse tulevastel aastatel ka järelseiret, et näha, milline on mõju nii kalastikule kui ka jões elavatele suurselgrootutele,“ ütleb eluslooduse osakonna CleanEST projektijuht Annabel Runnel.
Projekti raames tehtud seirepüügid aastatel 2019 ja 2020 on näidanud, et kalad tõusid kuderändel paisualusesse piirkonda nii Alajõe alamjooksult kui ka Peipsi järvest ning enne paisutuse eemaldamist oli nende pääs ülesvoolu takistatud. Püükide käigus on seal registreeritud erinevaid kalaliike, nagu ahven, haug, latikas, lepamaim, linask, säinas, särg, teib, trulling, turb, vingerjas ja ka sõõrsuu ojasilma vastseid. Lisaks on väga tõenäoline, et seal on ka liike nagu luts, luukarits ja rünt (neid registreeriti samal perioodil mujal Alajõe piirkondades). Võimalik on ka hingu ja viidika olemasolu.
