Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.–2021. aastal“ selle aasta vahearuande lõppjäreldustes on välja toodud, et rannakalanduse püügivõimsus ei ole varude suurusega kooskõlas ja kalavaru seis on paljudes rannikupiirkondades kesine. Lisaks toonitavad teadlased, et kindlasti ei tohi püügikoormust kuskil suurendada. Teadlased on välja töötanud ka vastavad soovitused , mille rakendamise analüüsimisega ministeerium hetkel tegeleb.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles, et teadlaste ettepanekud nõuavad väga suurt muutust ja selle mõju ei ole rannakaluritega veel arutatud. „Ülepeakaela keegi sellist otsust ei langeta, sest see mõjutab väga paljude inimeste elu ja sissetulekut,“ sõnas keskkonnaminister. „Seepärast rõhutan, et teadlaste ettepanek puudutas lubatud võrkude arvu, mitte ajaloolise püügiõiguse osaku muutmist võrreldes teiste isikutega. Me ei kavatse ajaloolist püügiõigust muuta. Rannakalandust on Eesti rahvale vaja, sest värske, kodumaine ja tervislik toit on kõrgelt hinnatud ja asendamatu, nii see peakski jääma,“ kinnitas Tõnis Mölder.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp selgitas, et enne püüniste piirarvudes oluliste muudatuste tegemist on ministeeriumil kavas välja selgitada potentsiaalsete muudatuste sotsiaalmajanduslikud mõjud ja püügikoormuse vähendamise viisid. „Seega Keskkonnaministeerium ei kavatse tekitada kalanduses tormi, vaid mõtleb koos kalurite ja asjassepuutuvate riigi- ja teadusasutustega, kuidas saavutada püügimahtude ja kalavarude tasakaal nii, et see ei kahjustaks Eesti rannakalandust, vaid tõstaks selle konkurentsivõimet. Pole saladus, et tulusus rannakalanduses on praegu väga madal ja selle sektori säilimiseks on vaja seda kindlasti tõsta,“ nentis Lamp.
