Aita tasuda Prääniku ja Maša raviarved!

Täna juba Präänikuks või venepäraselt Pirozotšekuks kutsutav kiisu jäi rahvale silma Lääne-Virumaal, Väike-Maarja kandis asuvas Kiltsi külas. Juba aastaid omapäi kondav kiisu oli külarahva vana tuttav, aga omaks teda keegi ei tunnistanud. Paar nädalat tagasi tuli kiisu aga ise inimeste juurde tugevalt käppa longates abi paluma. Asi tundus väga tõsine – mädanevast haavast turritasid luuotsad välja. Kas vaeseke jäi kuskile vahele või jäi auto alla, vaevati pead? Tont seda teab, aga ilmselt üks neist variantidest on ka õige.

Loomapäästegrupi poolt reageeris Mark Reisi, aga nüüd muutis kiisuke meelt ja puges abistaja eest hoopis lakka peitu. Kamba peale saadi kriitilises seisus olev hiirekuningas õnneks kätte ning edasine tee viis koheselt Väike-Maarja loomakliinikuse dr. Hannes Vainult’i juurde. Kiipi loomal polnud, aga enne hulkuripäevi elas ta raudselt kellegi juures – sellest andis aimu kaela sisse sooninud puugirihm. Paraku oli vigastus nii karm, et dr. Vainult suunas patsiendi päälinna, kus spetsiifiliseks ortopeediliseks raviks veidike avaramad võimalused.

Billy loomakliinikus tehti operatsioon ja lühidalt öeldes paikas dr. Kriso Klaassen pooleks oleva käpaluu poltide ja plaatidega kokku. Mõistagi puhastati haav ülima hoolega igasugu jamast ja luukildudest. Trauma polnud värske ja see kahandas õnnestumisvõimalust, aga Loomapäästegrupp MTÜ (LPG) põhimõtteks on alati enne eutanaasiat või amputeerimist proovida kõiki teisi võimalusi. Paraku sedapuhku risk ei tasunud ära – poldid ei jäänud kinni ja suurt-suurt peavalu tekitasid bakterid, mis keeldusid kassi organismusest kaduma ning tegid vaese looma olemise kohe eriti sandiks. Teise operatsiooni käigus käpp amputeeriti. Seda eelkõige kiisu paranemisvõimalusi ja edasist elukvaliteeti arvesse võttes.

Präänikul pole sellest haigest käpast sooja ega külma ning tatsab vapralt mööda LPG vabatahtliku Elena Fedorova elamist ringi nagu õige mees kunagi. Pärast mädaneva jäseme eemaldamist läks kõutsi olemine silmmärgatavalt paremaks. Elena sõnul on Präänik väga kontaktne, otsib lähedust ja väga meeldib talle silitamine. See kiisu on üks suur “vaatleja”, kes võib tunde sinu või pere teiste kasside tegemisi jälgida. Liigikaaslastega saab suurepäraselt hakkama ja eriline side on tal tekkinud Elena pimeda kiisuga. Täitsa nagu oleks kogu elu tuttavad olnud. Mänima ta veel ei tihka minna. Kas Präänikule ei tee taoline tegevus lusti või pole ta veel täitsa kohanenud kolmekäpalis eluga? Eks aeg anna arutust.

Täna ma veel umbes viieaastasele Praanikule uut kodu otsima ei hakka. Las taastub Elena juures ja saab vajaliku järelravi nagu ette nähtud. Ehk ilmub ka õige omanik välja, aga sellega ma väga enam ei arvesta, sest teda on taga otsitud juba küll ja küll. Ehk on Präänikule paremgi kui ta leidmata jääbki?

Nüüd aga asisemal teemal, mis nii inimeste kui loomade ravimise juurde nagu Aamen kirikus käib – raha, raha, raha. Muid kulusid ei hakka kokku lööma, aga Billy loomakliinikule tuleb tasuda ei rohkem ega vähem kui täpselt 2025 eurot ja 79 senti. Tegelikult tuleb meile täna üks arve veel juurde ja nimelt läheb Loomade Kiirabi Kliinikus samuti käpalappimise operatsioonile kass Maša, kes lapse lohakuse tõttu aknast välja kukkus. Tema perekond sai suurema osa vajaminemast summast kokku, aga kassipreili tervislik seisund oli nii kriitiline, et vajas pidevat haiglaravi ning see kasvatas arvet märgatavalt. Vastavalt kokkuleppele jääb Loomapäästegrupi kanda umbes kolmandik, aga neljakohaline tuleb seegi number. Sestap on igasugune abi teretulnud ja iga sent läeb asja ette. Pole te käest juba oma pool aastat loomade raviks abi nurunud ja see tähendab vaid üht – rahavaru on otsakorral, ühingul jänn käes ja ilma järjekordse üleskutseta ei vea me kohe kuidagi välja.

Ilmad on küll väga soojad, aga õnneks pole veel “suur suvi” käes ning enamus meist ei seila juba puhkuselainel. See annab lootust, et ehk saame vajamineva summa nibin-nabin ikka kokku. Lootma ju ikka peab ja suurimad tänud kõikidele headele inimestele juba ette!