Foto: Silja Orula
Keskkonnaagentuur koos Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooliga kutsub kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvate lindude kohta. Eesmärgiks on saada teada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liike linde enim hukkub ning tõsta inimeste teadlikkust probleemi osas. Vabatahtliku seire peamised perioodid jäävad kevadisele ja sügisesele rändeperioodile, kuid hukkunud lindude vaatlused on oodatud aastaringselt. Oma märkamistest saab teada anda loodusvaatluste nutirakendusega.
Lindude vastu aknaklaasi lendamine on üks peamine inimtekkeline põhjus nende hukkumisel. Eesti Metsloomaühingu hoole alla satub selle tõttu aastas sadu linde. Ekslikult arvatakse, et see puudutab vaid linnas elavaid linde, kuid tegelikult puudutab see kõiki linnurühmi, kelle lennutee ristub ehitistega. Lindudel puudub võime näha klaaspindu takistustena, mistõttu kokkupõrkel suurem osa lindudest sureb või saab tõsiseid vigastusi. Selleks, et oma koduaknad lindudele nähtavamaks muuta, märgista need kontrastsete ja tihedalt paigutatud märgistega. Aknamärgised toimivad paremini klaasi õuepoolsel küljel. Püsivamateks lahendusteks on madala peegeldusteguriga klaaside või dekoorklaaside kasutamine ning akende katmine peegeldust vähendava kilega.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti ja Tartu Ülikooli loomaökoloogi Christel Rose Bachmanni sõnul on tegu juba väga pikaaegse probleemiga. „Maa- ja linnapiirkondade laienemise tõttu on probleem viimastel aastakümnetel muutunud päevakajalisemaks. Uued ehitised asuvad üha sagedamini looduslike alade lähistel või nende äärealadel, kus linnustik on mitmekesisem ning ohtudele tundlikum,“ selgitab ta ja lisab, et trend katta uute hoonete fassaadid klaaspindade või suurte akendega, on oluliselt suurendanud ka kokkupõrgete sagedust. Suuremat hukkumiste arvu võib täheldada eriti rändeperioodil, mil näiteks linnade valgusreostus linde teelt kõrvale eksitab.
Kogutud andmeid kasutatakse temaatilise teadustöö tegemiseks Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetoolis. Seega on vabatahtlike panus väga oluline andmestiku kogumiseks. Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooli juhi Tuul Sepa sõnul võimaldavad täpsemad andmed selle kohta, millistele linnuliikidele ja kui suureks ohuks klaaspinnad on, neid ohtusid paremini teadvustada ja disainida teaduspõhiseid lahendusi riskide leevendamiseks.
Seires osalemiseks hoia oma koduteele jäävate suuremate klaashoonete, bussipeatuste ja muude klaasist rajatiste juures silmad lahti ning anna oma märkamistest teada Keskkonnaagentuurile kasutades loodusvaatluste nutirakendust. Täpsema juhendi osalemiseks leiab Loodusveebist.
Lähiriikidest on sarnane uuring läbi viidud näiteks Poolas, kus vabatahtlike abiga kaardistati vastu klaaspindu hukkunud linde. Sealsest uuringust selgus, et kokkupõrkeid klaaspindadega mõjutavad peamiselt hoone asukoht, tüüp ning vanus.
Vaata ka saate “Osoon” lõiku “Lindudele ohtlikud klaaspinnad”.
