Jaanuari algusest loobus Rootsi kõigist ajutistest mingikasvatusele pandud piirangutest, mis olid jõus alates SARS-CoV-2 laialdasest levikust karusloomafarmides pandeemia ajal.
Aastal 2022 keelustati Rootsis elusate minkide liigutamine ühest farmist teise ja uute farmide asutamine, kuid kuna COVID-19 risk inimelule on langenud, otsustati sel aastal plaanist loobuda. Rootsi Põllumajandusamet tunnistab, et minkide nakatumise oht püsib, kuid nad on kindlad, et Rootsi Mingiliidu (Svensk Mink) terviseprogramm suudab riske maandada.
Põhiliselt vastutab nüüd minkide tervise jälgimise eest riigi karusloomafarmides Rootsi Mingiliit ja nende programm Minkhälsan. Rootsi loomakaitseorganisatsioon Djurens Rätt on seda programmi kritiseerinud, sest võrreldes seaduses sätestatuga näeb see ette ainult üht veterinaari lisavisiiti.
Djurens Rätt on ka välja selgitanud, et mitmed mingifarmid ei pidanud pandeemia ajal piirangutest kinni ja neid ei kontrollitud pikkade perioodide vältel. Ühes farmis oli aastal 2021 nakkuspuhang, kuigi töötajad olid vaktsineeritud ja kehtis aretuskeeld. Terve farm võib nakatuda, kui üks ainus töötaja toob sisse nakkuse. Tulemuseks on minkide kõrgem suremus ja hingamisprobleemid.
Loomakaitsevõrgustik Eurogroup for Animals toob raportis “Fur Farming and Public Health” välja ka, et haiguse levik minkide vahel võib põhjustada viiruse muteerumise, mis teeb haiguse inimestele ohtlikumaks.
“Kahju on lugeda, et sel ajal, kui mitmel pool Euroopas karusloomafarmid lõpetavad oma tegevust ja mitmel pool võetakse vastu karusloomafarmide tegevust keelustavaid seadusi, soodustatakse mõnel pool seda julma tööstust edasi,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. Lisaks rõhutas Tensing, et Loomus jagab Rootsi loomakaitsjate kriitikat ja kutsub kõiki andma oma toetusallkirja karusnahavaba Euroopa toetuseks: “Üleeuroopaline keeld on oluline, sest koos oleme tugevamad ja see hoiab ära olukorra, kus karusloomafarmid koonduvad riikidesse, kus see veel lubatud on.”
Kampaania “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe” eesmärk on keelustada karusloomafarmid terves Euroopa Liidus ning lisaks keelustada karusloomafarmidest pärit loomade karusnaha ja sellest tehtud toodete müük Euroopa Liidu turul. Oma toetusallkirja on andnud üle 1,42 miljoni Euroopa Liidu kodaniku, sh üle 3300 Eesti kodaniku.
Naaberriigis Taanis lubati samuti mingifarmidel aastal 2023 tegevust taasalustada. Selleks ajaks olid nad pärast Euroopat vapustanud massilist hukkamist kaks aastat suletud olnud. Taanis on kehtestatud ranged tingimused farmide taasavamiseks, samas ka majanduslik toetus farmeritele, kes otsustasid ikkagi oma farmide tegevuse lõpetada. Peaaegu kõik varasemad Taani mingifarmerid on nõustunud väljamaksega ja investeerinud teistesse äridesse, selle asemel, et oma farme uuesti avada.
