Ebapärlikarbid paljunevad nii, et vastsed, keda emasloom vette paiskab, kinnituvad noorte forellide lõpuste külge ning pudenevad sealt pärast moonde läbitegemist jõe põhja. Kuna jõepõhjas enamik vastsetest hukkub, kasvatatakse noori pärlikarpe edasi inimese abiga.
„Mitmekordselt rohkem vastseid saime seetõttu, et meil justkui veidi ebaõnnestus karbivastsetega nakatunud kalade püük,” nentis RMK ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma. Ta lisas, et valmis oldi u 8000 vastse püügiks. Karbivastsetega nakatuvad kõige paremini aastased forellid, kuid neid õnnestus tänavu püüda vähe ning pigem sattusid kahvadesse kahesuvised kalad. „Veidi erinevalt teooriast, mille kohaselt vanemad forellid ei nakatu nii efektiivselt, olid praktikas ka vanemad kalad hästi nakatunud. Hea nakatumine suurematel lõpustel tähendas ka rohkem karpe,” selgitas Kaldma.
Kaldma sõnul on ülioluline, et lõhelised jõkke kudema pääseks ega langeks röövpüüdjate ohvriks, kuna sellest sõltub otseselt noorte forellide arvukus jões. „Mida rohkem on noori forelle, seda rohkem tekib võimalusi ka karpide paljunemiseks,” rõhutas Kaldma. „Praegune kalaseire paraku näitab, et kaugeltki kõik kalad ei jõua kudemiseks jõkke.”
Ebapärlikarpe kasvatakse ja nende elupaika taastatakse alates eelmisest septembrist Soome, Rootsi ja Eesti ühisprojekti (LIFE Revives – LIFE20 NAT/FI/000611) toel. Samuti kasvatatakse karpe Eesti-Soome projekti Ranniku LIFE toel.
Ebapärlikarbi asurkondade taastamisest tuleb muuhulgas juttu ka 3.-4. novembril Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimuval RMK looduskaitsekonverentsil 2022.