Miks tasub küsida tervisenõu loomaarsti käest, mitte foorumist või Facebookist? Miks võib olla sümptomite guugeldamine arsti visiidi asemel looma jaoks ohtlik? Selle üle arutleb Varjupaikade MTÜ vabatahtlike koordinaator Marika Algpeos.
„Minu kiisu oksendab viiendat päeva. Mida teha? Mu koeral on mitu päeva kõht lahti. Ei tea, kas tasuks arstile minna? Mu küülik ei söö juba teist päeva, kas kellelgi on ka nii olnud, mida tegite? Koer lonkab. Kas võin talle valuvaigistit anda?” Kas tuleb tuttav ette? Ma arvan, et iga loomaomanik, kes loeb sotsiaalmeedias loomateemalisi foorumeid, on kindlasti näinud selliseid postitusi.
Alustame sellest, et mitte ükski loomaarst ei pane diagnoosi ilma looma nägemata. Paljud sümptomid on erinevate haiguste puhul väga sarnased ja ilma uuringuteta on äärmiselt raske aru saada, mis tervisemure loomal tegelikult on. Ravides „umbes midagi sellist”, toetudes Googlest leitud sümptomitele või foorumlaste soovitustele, saab loomale väga palju kahju tekitada. Teiseks – inimesed foorumites võivad soovitada midagi sellist, mis on loomale ohtlik. Näiteks soovitada valet ravimiannust või hoopiski ravimit, mida tegelikult loomadele anda ei tohi. Kolmandaks – küsides abi foorumitest ja guugeldades sümptomeid, võib kaotada aega. Kui tegu on millegi väga tõsisega, siis foorumites vastuste ootamine ja internetis surfamine võib viia selleni, et looma seisund muutub kriitiliseks ja tagajärjed võivad olla väga tõsised.
Kommenteerib dr. Jürgen Mitt, PetCity kliinikute tegevjuht ja loomaarst:
„Raviga hiljaks jäämist tuleb ikka ette. Sellel on erinevaid põhjuseid, üks neist ka see, et loomad suudavad väga pikalt sümptomeid varjata, kuigi haigus tõstab juba pead. Seda nt neeruhaiguste puhul. Soovituslik oleks käia regulaarselt lemmikuga arsti juures. Selle käigus võib leida haigused varajases järgus, kus ravi efektiivsus on palju suurem ja elu kestus pikem. Neeruhaiguste puhul on tulnud juurde uus vereproovi marker, mis aitab neeruhaiguseid veelgi varem avastada.
Üks haigustest, mille diagnoosini jõutakse sageli suhteliselt hilja, on diabeet. Sageli ei märgata seda, et joomine suureneb märgatavalt jne. Nn „iseseisvat ravimist“ tuleb ette ka nahahaiguste puhul. Reaalsuses saaks looma elukvaliteeti märgatavalt parandada varakult loomaarsti poole pöördumisega.
Loomaarstiks õpitakse Eestis kuus aastat. Selle aja jooksul saadakse päris hea ülevaade allikate usaldusväärsusest. Paber ja internet kannatavad kõike ning infoallikasse kriitiliselt suhtumine ja analüüsimine vajab omajagu oskuseid ja kogemusi. Loomaomanikul on internetiavarustes valeinfo peale sattumine väga lihtne. Osadel juhtudel võib selline valeinfo olla eluohtlik.
Oluline on samuti meeles pidada, et paljud inimestele mõeldud ravimid on loomadele (elu)ohtlikud. On olnud juhte, kus inimestele mõeldud valuvaigistitega on loomale tekitatud eluohtlik maksakahjustus ning on esinenud ka surmajuhte. Toksikooside puhul on reageerimisaeg eriti oluline. Teatud mürgistuste korral saab kliinikus kutsuda esile oksendamise esimese 2 tunni jooksul.
Parasiiditõrjete kohta levib omajagu linnalegende. Neist nt ohtlikud on küüslauk, sibul. Küüslauk ja sibul sisaldavad organosulfurühendeid, mis tekitavad hemolüüsi. Koerad ja kassid on väga tundlikud lauguliste suhtes ja toksikoosid tekivad kergesti. Sealjuures on ka arstidel seda üsna raske diagnoosida, kuna spetsiifilist testi ei ole selle jaoks olemas.”
Veel üks väga levinud eksitus loomaomanike poolt on kordusvisiidile tulemata jätmine. Dr. Mitt seletab, miks seda teha ei tohiks:
„Kordusvisiidil on põhjus ja see on oluline osa ravist. Selle käigus hinnatakse ravi efektiivsust, vajadusel muudetakse ravimite doose või pikendatakse ravikuuri. Eriti oluline on see antibiootikumide puhul, nende valesti manustamine võib viia välja antibiootikumidele resistentsete bakterite tekkeni. Mõne haiguse puhul on diagnoosimine pikk protsess ja kindla diagnoosini jõudmine võib tähendada seda, et tuleb enne välistada terve rida teisi haiguseid.”
Me kõik armastame oma lemmikuid ja soovime neile ainult head. Seega – dr. Google asemel pöördugem ikkagi päris arstide poole ning foorumlaste asemel kuulakem loomaarsti soovitusi. Jah, lemmikute ravi ei ole odav, loomadel puudub leping haigekassaga, kuid seda enam on oluline alustada ravi varakult, et kiiremini probleemi lahendada. Mida kaugemale on jõudnud haigus, seda pikemat ja kallimat ravi see vajab.
Meie lemmikloomade elud on otseses mõttes meie, loomaomanike, kätes. Nad usaldavad meid ja ootavalt meilt abi. Olgem mõistlikud ja hoolivad!
Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2022/2 numbris
