Tiina Kuke esimene päev vabatahtliku loomapäästjana

Endise PTA ametniku Tiina Kuke ristsed vabatahtliku loomapäästjana möödusid täna viperdusteta. Sai kenasti hakkama ja õppis lennult. Loomulikult on palju omandada kui asi puudutab metsloomi ja -linde, aga see käib me kõigi kohta.

1414 loomade hädaabiliini vastajad Lenel, Jana ja Sten saavad praegu sellisel hulgal kõnesid, et õhtuks on keel villis. Ei miskit uut ja igal kevadel on nii.

Tallinnas ja Harjus oli samuti kõvasti jooksmist ja naha said märjaks ka teised vabatahtlikud. Eriline tamp jäi Germanile, kes samuti oli äärmiselt tubli. Jõudis nii Läänemaale kui Lohusallugi koos Piretiga vigastatud luigele appi. Metsloomaühing jõudis millimeeter varem kohale ja hoolitsevad tema eest ise. Sobib hästi ja meil vähem tegemist.

Russalka juures jõudsid aga kajakad ette ja pistsid kaks pardipoega nahka enne kui kohale jõudsin. Päevas tuleb oma 20-30 “linnuteadet” ainuüksi Tallinnast ja teataja sai aru, et kõikjale me ei jõua. Ei peagi jõudma ja looduse tegemistesse sekkume vaid äärmisel juhul. Mõistis ka seda, et looduses on laud praegu eriti rikkalikult kaetud ja kõik söövad kõiki meeldigu see meile või mitte.

Tänase loo ainuke karmim sõnum on – ärge hellake kõikidesse ühingutesse korraga, sest on äärmiselt tobe kui mitu ühingut siis jooksma peavad, aega raiskavad ning mujal seetõttu elukad hätta jäävad!

Gängil on tõsiseid probleeme siinkandis reageerimisega, aga mured on lahendust leidmas ja tulevikus üritame tublimad olla. Nalja sai ka. Loo kandis pälvis üks sokuke heasüdamliku inimese tähelepanu.

“Kellega tegu?” pärisin telefonis.

“Ma ei tea. Väike sarvedega loom,” tunnistas härra häbenedes oma mitte just kõige hiilgavamat loodusharidust.

Sokupoiss ei suutnud eriti liikuda ja lamas jõuetult päikese käes. Härra tõi siis kraavist vett, kastis teda ja kattis ta muruvaibaga, et metsasukas üle ei kuumeneks. Armas kuid mõned rohulibled nüüd küll erilist kaitset ei anna. Põle hullu, mees tahtis vaid head, jäi looma juurde kuniks abi saabus ja igal juhul on ta ainult kiidusõnu väärt. Sinna jõudsime üsna käbedalt kohale.

Hea uudis on see, et sokk ajas end meie hoiukodus õhtul juba püsti ja tundis end palju paremini. Kurat teab, mis tal viga oli, sest arstid miskit tervisehäda ei tuvastanud. Loodetavasti saab homme-ülehomme juba metsa tagasi.