Foto: Tiina Kukk
Loomaveeb kirjutas eile juhtumist, mille käigus 1971 aastal sündinud alkoholijoobes mees pussitas täägiga oma eakat Barti-nimelist koera. Vabanduseks ütles härra, et tegu olla olnud enesekaitsega, sest koer esimest korda pika elu jooksul rünnanud teda. Tõestuseks näitas ta kohale saabunud kiirabibrigaadile veidi viga saanud kätt ja äärmisel juhul võis tegu tõesti olla puremisjäljega. Koer seevastu lamas abitult maas, pikk tääk kerest välja turritamas. Arstid seda välja tõmbama ei kiirustanud, sest riskid olid liiga suured. Nii peremees kui koer toimetati Loomade Hoiupaiga kliinikusse, kus omanik teatas, et suurte vigastuste korral võib koera koheselt eutaneerida.
Loomaarstid Jevgeni Elisejev ja Martynas Gedminas tegid pikema tööpäeva ja võtsid veel hilisõhtul ette keeruka operatsiooni, mis õnnestus. Koera elunatuke sai päästetud. Tänane hommik algas Loomapäästegrupi (LPG) ja Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomade heaolu peaspetsialisti Tiina Kukk‘e koosolekuga edasiste sammude kooskõlastamiseks. Üheskoos otsustati, et PTA väärteomenetlust ei alusta ja juhtum edastatakse politseile kriminaalmenetluse algatamiseks.
“Liiga palju ebakõlasid on koeraomaniku jutus, alustades löögi suunast ja lõpetades erinevate versioonidega juhtunust, mida antud hetkel võimaliku kriminaaluurimise lävel täpsemalt kommenteerida ei saa,” sõnas Kukk ja avaldas tänu kliiniku arstidele, kes sõna otseses mõttes päästsid selle koera elu.
Loomapäästegrupi peakoordinaator Mariliis Kütisaar ei usu samuti peremehe juttu. “Kuigi kõik siin maailmas on võimalik, siis antud juhul on eluliselt mitteusutav, et see vana ja rahulik koer esimesena ründas. Peremees pidi midagi tegema. Äkki oli tegu ebaõnnestunud tapmiskatsega, mille käigus sooviti vanast koerast lihtsalt lahti saada,” viskas ta küsimuse õhku.
Antud juhtum tõi välja veel ühe kitsaskoha ja nimelt selle, et ei Loomapäästegrupp ega teised vabatahtlikud ühingud suuda tagada ööpäevaringset reageerimisvõimekust. Ka sel korral helistas Häirekeskus pea kõikidele, aga kasu sellest ei olnud. Mida politseipatrullid, kiirabibrigaadid ja päästjad siis öösel vigastatud loomaga peale peaksid hakkama?
Üks võimalik lahendus on, et Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa erakorralist abi vajavad loomad toimetatakse Loomade Kiirabi Kliinikusse (LKK), kus osutatakse abi ilma ühingutelt arve tasumise kohta kinnituse saamist. Dr. Valdeko Paavel on laias laastus ideega päri, aga ettepanek nõuab tema sõnul mitmepoolseid läbirääkimisi ning väga selgesõnalist ja üheselt arusaadavat lepingut, millele allakirjutamiseks paraku enamus mittetulundusühinguid ei kvalifitseeru.
Tiina Kukk koos kolleegidega käis täna Loomade Hoiupaigas imekombel ellujäänud Bartil külas. Hoiupaigale on anti range korraldus koera omanikule mitte tagastada, sest seeläbi võib ta elu ohtu sattuda. Vanurkoer ise on aga tänaseni šokis – vaatab aralt justkui vabandades ringi, ei söö, väriseb ja ehmatab iga puudutuse peale, kuigi taastumisprotsess ise on igati positiivne. Koeraomanik Vladislav meie toimetuse kõnedele siiani vastanud ei ole.
Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast välja arvatud loomakaitseseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. Karistusseadustiku § 264 võimaldab looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas.
