Tutvustus

Kuldhamstrid on öise ja videvikulise eluviisiga loomad, kes päeval pigem meelsasti magavad. Öise eluviisi tõttu on neil kehv silmanägemine ning nad on värvipimedad. Kuldhamstritel on väga hea kuulmine ja haistmine. Nende 13-18 cm pikk keha on jässakas, neil on väga lühikesed jalad ja kael ning ümmargune pea. Saba on väga lühike ning kaetud hõrdamate karvadega kui ülejäänud keha. Hambad on neil kollast või kergelt oranžikat värvi. Sellist värvi hambad viitavad looma heale tervisele. Nende karva värv varieerub lumivalgest süsimustani. Samuti võivad nad olla nii lühi- kui pikakarvalised. Hamstrite suurimaks iseärasuseks on nende omadus kanda ning hoiustada toitu põsetaskutes. Kuldhamstrite keskmine eluiga on 2-3 aastat.

Süüria hamstrid on oma nime saanud esimese kodustatud hamstri järgi, kelle üks Briti zooloogleidis Süüria kõrbest. Esialgu kasutati hamstreid teadustöös laboriloomadena, mida tehakse ka siiani. Ka tänapäeval levivad hamstrid peamiselt Lähis-Ida aladel aga ka Aafrikas ja Euroopas, kuid nende arvukus on kahanemas elupaikade hävimise ja mürgitamise tõttu.

Käitumine

Kuldhamstreid EI TOHI  pidada mitmekesi koos, sest nende omavahelised võitlused võivad lõppeda väga tõsiste vigastuste ning surmaga. Kuldhamstritele piisab täiesti omaette puuris toimetamisest ning sellest, kui neid igapäevaselt puurist välja võtta ning nendega mängida. Hamstrid on närilised, mistõttu tuleb arvestada sellega, et lahti olles ei pääseks hamster ligi juhtmetele või muudele asjadele, mis võivad olla neile ohtlikud või pererahvale hinnalised. Samuti tuleb arvestada sellega, et nende puurisisustus oleks selline, mis kannatab närimist või mida närides hamster enda elu ohtu ei sea.

Hamstrit ei tohi kätte võtta unepealt, kuna siis võivad nad meeltesegaduses väga valusasti hammustada. Hammustada võivad nad ka siis, kui tunnevad ohtu või valu. Kõige parem on tõsta hamstrit pannes pöidla ühele poole tema kere ning ülejäänud sõrmed teisele poole või lasta tal endal käele tulla. Kindlasti ei tohi hamstrit sabast tõsta. Hamstrid ei tee peaaegu üldse häält, väljaarvatud hamstribeebid, kes alguses piiksuvad ning teevad muid sarnaseid häälitsusi.

Pidamine ja elutingimused

Üks hamster ei vaja väga suurt puuri, kuid see võiks kindlasti olla mitmekorruseline kuna neile meeldib ronida. Minimaalsed puurimõõdud on 50x40x30cm mitmekorruselise puuri puhul. Kui puur on ühekordne, siis peavad puuri põhja mõõtmed olema tunduvalt suuremad (põhjamõõdud 40×80 cm). Kuid mida suurem puur, seda rohkem on hamstril liikumisvõimalusi ja seda aktiivsem ta ka on. Puur võib olla võrest, mille võrevahe on kuni 1 cm. Kindlasti tuleks arvestada sellega, et hamstribeebid võivad suurema kui 1 cm vahega võrede vahelt välja pugeda ja ära kaduda. Puuris võiks olla ka jooksuratas, kuna enamikele hamstritele meeldib selles joosta. Tuleks vaid jälgida, et jooksuratas oleks turvaline, st mitte suurte vahedega (jalaluu murdmise oht) ning piisavalt suur, et hamster ei peaks selles selg kaardus jooksma. Sellises asendis pikaajaline jooksmine võib põhjustada tõsise seljakahjustuse. Allapanuks sobib neile hästi lehtpuu höövlilaastud, kuna neile meeldib aluspanus kaevata ning käike teha. Kui aga on tegu pikakarvalise hamstriga, siis on parem pidada teda puugraanulitest aluspanul, sest höövlilaast jääb karvadesse kinni. Närimiseks võib neile puuri panna papist rulle ja karpe, mis aitavad ka hambaid kulutada, sest hambad kasvavad neil terve elu jooksul.

Samuti võivad puuris olla torud, kaldteed ning muud asjad, mille peal hamster saab ronida või mille sisse pugeda. Hea variant on ka plastikust või puidust majake, kuhu hamstril on hea pesa teha, kuid tuleb arvestada sellega, et hamster hakkab seda suure tõenäosusega närima. Üks hamster ei tee puuri väga ruttu mustaks ning palju oleneb ka sellest, millised on hamstri enda hügieeniharjumused ja kui paks on aluspanu kiht. Mida väiksem on puur, seda sagedamini tuleb puuris puhastada. Üldiselt tuleb puuri puhastamine ette võtta kord nädalas või 1,5nädala tagant. Mida väiksem puur, seda tihedamini on vaja seda puhastada. Joogipudeliks sobib kõige paremini plastikust kinnine joogipudel, mis kinnitub puuri välisküljele. Lahtise jooginõu ajab hamster väga ruttu aluspanu täis ning nii ei saa ta sealt juua. Sööginõu võiks olla kas raskest materjalist või puuri külge kinnituv, kuna muidu ajab hamster selle kergesti ümber.

Toitumine

Hamstrid on omnivoorid, mis tähendab, et nad võivad süüa peaaegu kõike, mida meiegi. Siiski on parem anda hamstrile eelkõige loomapoodides müüdavat spetsiaalset hamstritoitu ning selle kõrvale erinevaid juur-, puu- ja köögivilju. Kindlasti peab puuri seisma jäänud ja mitte ärasöödud viljad ära viskama, sest need hakkavad seal kiiresti mädanema. Maiustusena võib neile anda loomapoodides müüdavaid dropse aga ka pähkleid, röstimata ja soolata sihvkasid, rosinaid, kuivatatud puuvilju ja marju. Pähkleid ja sihvkasid tuleb anda väga vähe, sest need on rasvased ning teevadlooma kiiresti paksuks. Hamstrid on suured toidukogujad. Tavaliselt veavad nad üsna ruttu oma toidunõu tühjaks oma peidupaikadesse. Seetõttu on hea kui nädalas on 1-2 paastupäeva, kus uut toitu hamstrile juurde ei panda. Muretseda ei tasu, et hamster nälga jääb, sest süüa leiab ta kenasti oma tagavaradest. Kuna hamstrite hambad vajavad kulutamist, on hea, kui nende puuris on näiteks õunapuu või mõne teise lehtpuu oks. Okste puhul tuleb ainult vaadata, et puud ei oleks mürkidega pritsitud ning need ei kasvaks sõidutee ääres. Puhas vesi peab olema hamstrile koguaeg kättesaadav.

Paljunemine

Isased kuldhamstrid saavad suguküpseks 4-5 nädala vanuselt ning emased 3-4 nädala vanuselt. Tiine emane tuleb isasest eraldada nii ruttu kui võimalik. Tiinus kestab 16-18 päeva. Kuldhamstritel sünnib keskmiselt 8-10 poega, kuid neid võib sündida ka kuni 20. Sündides on pojad pimedad, karvutud ning täiesti abitud. Kui ema sel ajal segada, võib ta pojad tappa ja ära süüa. Pojad peab emast ja üksteisest eraldama 4 nädala vanuselt, et emased ja isased pojad omavahel ei paarituks, et vältida suguluspaaritust.

Kasulikud lingid: