Ristna rändeloendusprojekti esimesed 25 päeva on olnud tegusad. Mustvaeraid on loendatud juba üle 100 000 isendi, kuigi selle liigi tipprände aeg on alles mai esimestel päevadel.
“Oleme katnud hahkade massrände perioodi ja loendanud neid üle 33 000 isendi. Nende sekka on eksinud ka üksikud kuninghahad, täpsemalt neli isendit. Samuti on arvukas olnud alk, keda on loendatud üle 1200 isendi,” võtab rändeloenduse perioodi esimese kolmandiku kokku projekti eestvedaja Uku Paal.
“Kahjuks oleme osadel päevadel kannatanud udu tõttu – linnud liiguvad, kuid neid loendada pole võimalik,” märgib Uku Paal ilmaga seotud väljakutsete kohta.
Nüüdseks on kirdetuuled rände peatanud, kuid meri on täitunud rändepeatusel olevate merepartidega. Ristna Põhjaneeme ümbruses tegutseb hiigelkogum aule (8 000 isendit) ja mustvaeraid (9 000 isendit). Ristna neem on oluline läbirände piirkond, kust liigub läbi väga suur hulk veelinde, nende seas ka kaitsekorralduslikult olulisi ja ohustatud liike, samuti on see äärmiselt oluline merepartide toitumisala.
Veelindude kevadrände loendus Ristnas (Hiiumaal) algas 16. märtsil ja kestab kokku 77 päeva. Selle aja jooksul tehakse Ristnas igapäevaseid vaatlusi. Loendusmeeskonda kuulub kolm põhiloendajat ning võimaluse korral kaasatakse ka vabatahtlikke, et tipprände päevadel suurendada vaatluste mahtu ja täpsust.
Projekti eesmärk on koguda standardiseeritud ja võrreldav andmestik veelindude rände mahu, liigilise koosseisu ja ajastuse kohta Hiiumaa rannikul. Seni on Ristna tähtsust kinnitanud juhuvaatlused, kuid kogu kevadrändeperioodi hõlmavat süsteemset loendust ei ole Hiiumaal varem tehtud.
Kogutavad andmed sisestatakse avalikesse andmebaasidesse Trektellen ja Plutof ning nende põhjal koostatakse lõpparuanne. Tulemused aitavad paremini mõista Hiiumaa ranniku rolli Läänemere rändekoridoris ning annavad olulist sisendit nii looduskaitsesse, teadustöösse kui ka mereala planeerimisse.
Projekt „Ristna rändeinventuur 2026” sai toetuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitseprogrammist. Projekti kogumaksumus on 92 014,65 eurot, millest KIK katab 90 protsenti ja 10% panustab Eesti Ornitoloogiaühing.
