Saksamaa valitsus hääletas hiljuti vastuolulise hundijahi seaduseelnõu poolt arvestades populatsiooni kiiret kasvu ja sagenenud rünnakuid kariloomade vastu.
Saksamaal lubatakse hundijahti vastavalt parlamendi alamkojas vastu võetud seadusele. Hundipopulatsiooni taastumine ja kasv viimase kolme aastakümne jooksul on Saksamaal kujunenud teravaks poliitiliseks küsimuseks – riigis, kus vennad Grimmid populariseerisid suure kurja hundi tegelaskuju, vahendab the Guardian.
Vastasseis mitmes leeris
Ringihulkuvate hundikarjade tekitatud oht vastandab sageli poliitilise vasak- ja parempoolse tiiva ning ka äärmusparempoolsed jõud. Samuti süvendab see vastasseisu tihedalt asustatud lääne ja maaelu poolse endise Ida-Saksamaa vahel, kuhu hundid on kõige enam koondunud.
Valitsuskoalitsiooni suurimasse erakonda kuuluva kristliku-demokraatliku liidu poliitik Hermann Färber ütles parlamendis, et Saksamaa ökosüsteemis on vaja uut tasakaalu. „Kariloomade kannatused, keda hundid sageli oma verejanus tapavad, ei ole enam kuidagi seotud loomade heaoluga,“ sõnas ta.
Roheliste ning vasakäärmuslaste Partei Die Linke saadikud hääletasid eelnõu vastu. Seadus peab siiski saama heakskiidu ka liidumaade esindusorganilt Bundesratilt, kes kavatseb selle üle hääletada veel sel kuul.
Kaitsestaatuse muutmine
Seadusandlus võimaldaks Saksamaa 16 liidumaal lubada hundijahti juulist oktoobrini piirkondades, kus ulukite asurkond on eriti suur. Hundid, kelle puhul on tuvastatud varasemad rünnakud või rünnakud kariloomade vastu, võiksid olla lubatud küttida sõltumata nende kaitsestaatusest või aastaajast.
Saksamaa seadus rakendab Euroopa Liidu õigusaktide muudatust, mis võimaldab teha erandeid sõltuvalt liikide kaitsestaatusest.
See muudatus järgnes 2022. aastal alanud arutelule, kui hunt murdis Hannoveri lähedal Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyenile kuuluva poni nimega Dolly. Pärast seda nõudis von der Leyen hundi kaitsestaatuse ülevaatamist ning lõpuks seda ka alandati.
Saksamaa Jahimeeste Liit tervitas uut seadust. Põllumajandussektori huve esindav organisatsioon maapiirkondliku põllumajanduse töörühm nimetas seda väikeseks panuseks lammaste, kitsede ja vasikate kaitsmisel pärast märkimisväärset hundirünnakute kasvu.
Valitsuse andmete järgi tapsid või vigastasid hundid Saksamaal 2024. aastal umbes 4300 põllumajanduslooma.
Keskkonnakaitsjad on muudatuse vastu
Saksamaa vanim ja suurim keskkonnaorganisatsioon NABU kutsus liidumaid üles olema seaduse vastuvõtmise vastu Bundesratis.
„Liigikaitset Saksamaal ei tohi ohverdada sümboolse poliitilise tegevuse nimel,“ ütles NABU hundiekspert Marie Neuwald oma avalduses. Tema sõnul tuleks huntide küttimise asemel keskenduda karjade põhjalikule kaitsele, toetades näiteks kiskjatõrje aedade rajamist ja karjakaitsekoerte kasutamist.
Arvukus on suurenenud
19. sajandil oli hunt Saksamaal väljasurnud, kuid alates 2000. aastast on kiskja arvukus riigis märkimisväärselt suurenenud. Eelmise aasta ametlik uuring tuvastas kogu riigis 219 hundikarja, 36 hundipaari ning 14 üksikut isendit.
Karjakasvatajatel on üldjuhul õigus saada riikliku hüvitist, kui hundid ründavad nende kariloomi.
