25. veebruaril kohtusid EJS-i, Keskkonnaameti ja Ornitoloogiaühingu esindajad, et arutada linnujahi korraldamise üle.
EJS tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul algatasid arutelu ornitoloogid ja nende ettepanek on kehtestada linnuküttidele päevanorm, nii nagu see on paljudes teistes Euroopa riikides.
„Kohtumise jahijärelevalve esindajatega initsieerisime meie, et saada ülevaade probleemidest linnujahimeestega Keskkonnaameti vaates,“ ütles Korts. „Saime koos ornitoloogidega väga hea ülevaate sellest, mis maastikul toimub ja millised on eksimused, mida linnuküttidele ette heidetakse,“ lisas ta.
Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Liivi Plumer andis ülevaate viimastel aastatel toimunud rikkumiste kohta linnujahtidel.
Ta tõi välja, et enamik rikkumisi on seotud välismaa jahimeestega.
Peamised rikkumised on:
- Elektroonsete peibutusvahendite kasutamine. 2024. aastal näiteks tuvastati viis rikkumist ja 2025. aastal kaks rikkumist.
- Pliimoona kasutamise rikkumisi tuvastati 2024. aastal viis ja 2025. aastal üks.
- Igal aastal tuvastatakse üks-kaks rikkumist, kus on vale liik kütitud, kes ei kuulu jahinimekirja. Mõned juhtumid esinevad igal aastal, kus kütitud linnud on jäetud jahiloale märkimata.
- Mõned rikkumised on seotud ka keelualal (kaitsealal) peetud jahiga (näiteks Pakril).
- Üks-kaks juhtumit on igal aastal seotud ka salaküttimisega, kus linnujahti peetakse ilma jahiloata.
- Välismaalaste puhul on tulnud ette ka poolautomaatsete relvade kasutamist, kus on rikutud salve mahutavuse piirangut. Berni konventsiooni punkti lisa 4 järgi poolautomaatse jahirelva salv ei tohi mahutada üle kahe padruni.
- Umbes 130 menetlusest aastas moodustavad linnujahiga seotud rikkumised ehk 10-15% kõikidest rikkumistest.
Ühe probleemina tõdeti seda, et välismaised linnukütid ei austa meie seadusi. Seda ei saa kõikide kohta väita. Siin eristuvad Lõuna-Euroopa külalised.
Huvitav on ka fakt, et elektrooniliste peibutusvahenditega on tabatud ainult välisriikide kodanikke. Eesti küttidel sellega tundub probleeme pole.
Arutati ka teemat, et jahiseaduses puudub jahikorraldaja vastutuse regulatsioon. Mitmete esindajate sõnul võiks see parandada olukorda, kui sätestada vastuvõtjale vastutus oma külaliste käitumise eest. See nõuab aga edasist arutelu.
Kohtumine oli osapooletele huvitav. Jahimeeste poolt täname KeA esindajaid Liivi Plumerit ja Triin-Merylin Õispuud põhjaliku ülevaate eest ja EOÜ esindajaid Kaarel Võhandut ja Kunter Tättet.
EJS-i poolt osalesid tegevjuht Tõnis Korts ja jahinduse nõunik Marko Vinni.
