Loomakaitsevõrgustiku ELEV seisukoht loomakaitseseaduse eelnõu kohta

ELEV on loomakaitseorganisatsioonide koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad Eesti Loomakaitse Selts, Loomus, MTÜ Rõõmsad Hüpped ja Varjupaikade MTÜ. Peame oluliseks, et seadusloome protsessis oleks erinevatel huvigruppidel võimalik oma ettepanekuid ja seisukohti esitada. Samas leiame, et loomakaitseseaduse eelnõu ümber on tekkinud rohkem asjatut hirmu ja väärarusaamu kui sisulist, loomi aitavat arutelu.

Eelnõu käsitleb nelja suuremat lemmikloomade heaoluga seonduvat muudatust, millele soovime anda omapoolsed ratsionaalsed, faktipõhised ja pikaaegsele kogemusele toetuvad seisukohad. 

1. Eutanaasia üle otsustamine

Meie hinnangul on tegemist positiivse muudatusega, mis aitaks ära hoida loomade asjatuid kannatusi.
Eelnõu seletuskirjas seisab: „Loomaomaniku toetamiseks nähakse edaspidi ette, et looma eutanaasia üle otsustatakse koos veterinaararstiga, et vähendada loomaomaniku tarbetut süütunnet ning lisada veterinaararsti kui eksperdi arvamus.”
Meieni jõuab sageli infot, kus loomal tuleks lasta minna, kuid veterinaar ei taha või ei julge seda otsust üheselt välja öelda ning emotsionaalselt väga raskes olukorras omanik ei suuda ratsionaalselt otsustada, mistõttu lastakse loomal edasi piinelda. Loomaarsti professionaalne ja üheselt mõistetav hinnang oleks loomaomanikule raske otsuse vastuvõtmisel tänuväärseks toeks.

Veterinaar ei saa eutaneerida looma ilma tema tervislikust olukorrast tingitud põhjuseta. Olulisel kohal on dokumenteerimine ja kui tõesti leiduks arst, kes põhjendamatult loomi hukkaks, kaasneksid sellega tagajärjed.

Antud teemaga seoses on pinnale kerkinud ka väide, justkui kaoks varjupaikades 14 päeva vana omaniku kohustuslik ooteaeg. Eelnõus aga sellist väidet ei ole. Tegelikkuses on käsitletud hulkuvaid loomi, kes kannatavad ja keda ei ole võimalik päästa – selliselt juhul ei pea loom jääma 14 päevaks piinlema. Ka praegu on hulkuva looma puhul võimalik varjupaigal teha eutanaasiaotsus enne 14 päeva möödumist, juhul kui loom on kriitilises seisus ja piinades. Uus seadusepunkt annaks sellises olukorras rohkem otsustusõigust veterinaarile. Kindlasti ei tõuseks antud seaduse jõustumisega eutanaasiate arv varjupaikades.
Meie hinnangul looks muudatus loomade heaks ka teistmoodi kaitsemehhanismi. Paraku on üsna palju olukordi, kus omanik nõuab veterinaararstilt oma füüsiliselt ja vaimselt terve looma hukkamist. Põhjendusi selleks võib olla mitmeid. Meie kogemuse põhjal on levinuimaks põhjuseks kolimine kohta, kuhu ei saada või ei taheta looma kaasa võtta. Tavaliselt algab sellisel juhul kliinikutöötajate poolt omaniku ümberveenmine ja lootus, et omanik võtab eutanaasiasoovi tagasi ning loovutab looma kliinikule. Seadusemuudatus annaks veterinaarile õiguse ja kohustuse hinnata olukorda mõlemas suunas – nii lubada kui ka keelduda eutanaasiast.

2. Varjupaikade tingimused

Esmakordselt tahetakse seadusesse sisse tuua varjupaiga mõiste ja kehtestada varjupaikadele teatud nõuded. Ka käesoleva pöördumise autorid, kelle ühingu hoole all on loomad, peaksid vastavalt uuele seadusele tegema ümberkorraldusi, kuid me näeme, et kõik need nõuded on loomade heaolust lähtuvad. Me ei leia, et uue seaduse eesmärk oleks hakata ühinguid kinni panema ja me ka ei pooldaks massilist hoiukodude baasil tegutsevate MTÜ-de sulgemist. Me näeme hoopis, et eelnõu aitab ära hoida olukordi, kus päästmise nime all peavad loomad elama kitsikuses, väga halbades tingimustes ja ilma arstiabita.

Meie hinnangul aitavad ühtlustatud nõuded suurendada usaldust MTÜ-de vastu ja parandada loomade elutingimusi.

3. Koerte ketis pidamise keeld

Eelnõuga nähakse ette koerte püsiva ketis pidamise keeld. Ajutine ketis pidamine on lubatud vaid erandjuhtudel, näiteks veterinaarsetel näidustustel või turvalisuse tagamiseks.

Pidades koera ketis, on selge, et loom ei saa elada liigiomast elu ja loomulikult nõustume koerte ketis pidamise keelustamisega. Samas pooldame seda, et leitaks viis, kuidas see seadus jõustuks varem.

Selle seaduse vastu võtmine on oluline, kuna oleks selge signaal ühiskondlike hoiakute kujundamiseks ja loob koertele parema tuleviku.

4. Loomade seksuaalse väärkohtlemise keelustamine 

Eelnõu seletuskirjas seisab: “Eelnõuga keelatakse üheselt loomade seksuaalne väärkohtlemine ja selle kujutamine. Praegu on sellised teod karistatavad vaid juhul, kui need põhjustavad loomale füüsilist valu või kannatusi ning on tõendatud loomade väärkohtlemisena.”

Praegusel hetkel on loomade seksuaalne väärkohtlemine seaduses nö hall ala, st ei ole lubatud ega ka keelatud. See jätab palju tõlgendamisruumi. Teoorias saaks karistada inimest, kes looma seksuaalselt väärkohtleb, kui sellega kaasneb füüsiline valu või kannatus, ent praktikas on seda väga keeruline tuvastada ja tõestada. See seadus muudaks loomade kaitse tugevamaks ega annaks ruumi seadusetõlgendamise hallidele aladele, mis on seni takistanud väärkohtlejate vastutusele võtmist.

Lisa: Kiibistamine ja registreerimine

Kasside, koerte ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustuslikuks muutmine on meie hinnangul olulise tähtsusega, kuid see ei puutu antud eelnõusse – seda teemat käsitletakse eraldi veterinaarseaduse muutmise eelnõus.