Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) põhjaliku keskkonnaseisundi aruande kohaselt on kasvuhoonegaaside heitkoguste ja õhusaaste vähendamisel tehtud olulisi edusamme, kuid Euroopa keskkonna üldine seisund ei ole kiita, eriti looduse seisund, mida ohustavad jätkuvalt degradeerumine, liigkasutus ja elurikkuse vähenemine. Pakiline probleem on ka kliimamuutuste kiirenemise mõju. Enamiku keskkonnasuundumuste väljavaade on murettekitav ja põhjustab suuri riske Euroopa majanduslikule heaolule, julgeolekule ja elukvaliteedile.
Aruandes rõhutatakse, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ohustavad otseselt Euroopa loodusvaradest sõltuvat konkurentsivõimet. Loodusvarade kaitse, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning saaste vähendamine suurendavad selliste loodusest sõltuvate elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõimet, nagu toiduga kindlustatus, joogivesi ja kaitse üleujutuste eest.
Igapäevaelus kasutame loodusest pärinevaid ressursse meile vajalike toodete – nt toit, riided, transpordivahendid ja hooned – olemasoluks. Samuti vajame energiat nende tootmiseks ja käitamiseks. Iga eurooplane kasutab summaarselt rohkem kui 14 tonni ressursse aastas. Toit, elamumajandus ja transport moodustavad sellest üle 80%. 72% Euroopa ettevõtetest vajavad tegevuseks vähemalt ühte ökosüsteemiteenust. Kuigi eesmärgid on samad, on riigid ja lahendused selle aine- ja energiaringluse korraldamiseks erinevad.
Euroopa 2025. aasta keskkonnaaruanne avaneb uues vahekaardis on austustäratavalt suur kogus keskkonna ja puhtamale elukorraldusele üleminekuga seotud sotsiaalmajanduslikke hinnanguid Euroopa riikide kohta. Aruanne koosneb kolmest suurest blokist: põhiaruandest, 35 üleeuroopalisest temaatilisest keskkonna- ja kliimavaldkonna ülevaatest ja riikide profiilidest.
Eriliseks teeb aruande 38 Euroopa riigi (sh Island, Türgi, Balkanimaad) võrreldavad hinnangud oma keskkonnaseisundile ja arengule. Kõik riigid on selgitanud oma seisu kümne EL keskkonnaeesmärgi saavutamisel, mida saab võrrelda Euroopa keskmise trendiga. Riike otse omavahel siiski võrreldud või pingeritta pandud ei ole. Riigi profiilides on ka kokkuvõtvad hinnangud keskkonnaseisundile, sotsiaalmajanduslikule muutusele ja kolmele peamisele süsteemile: toit, energia ja liikuvus. Kajastatud on kogemusi erinevate keskkonnateemade lahendamisel.
Aruandesse sisendi andmise viimane tähtaeg riikidele oli kevadel ja kindlasti on toimunud vahepeal teatavaid arenguid nii meil kui mujal. Eesti profiili koostamisel aitasid oma valdkonnas kaasa Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Sotsiaalministeerium.
Üleeuroopaliselt suurimad tähelepanu nõudvad keskkonnateemad puudutavad:
- kliimamuutuste mõju, sh ökosüsteemidele (nt metsade süsinikusidumise vähenemine järjestikuste põudade tulemusena);
- veepuudust, reostust ja muldade degradeerumist;
- elurikkuse kadu (kuigi kaitsealade pindala suureneb);
- saasteaineid, sh mikroplast;
- jätkusuutmatuid tarbimismustreid ja ringmajanduse aeglast arengut.
EEA (European Environment Agency) tegevdirektor Leena Ylä-Mononen märkis: „Me ei saa endale lubada kliima-, keskkonna- ja kestlikkuseesmärkide vähendamist. Selles 38 riigiga koostöös koostatud keskkonnaseisundi aruandes esitatakse selgelt teaduspõhised teadmised ja tuuakse välja, miks meil on vaja tegutseda. Euroopa Liidul on olemas vajalik poliitika, vahendid ja teadmised ning aastakümnete pikkune kogemus koostööst kestlikkuseesmärkide saavutamiseks. See, mida täna teeme, kujundab meie tulevikku.“
Kliimamuutuste mõju on ka Eestile märgata, ent keskkonnaseisund üldiselt, tulenevalt meie asukohast, rahvaarvust, majandusarengust jt teguritest, on suhteliselt hea.
Kliimamuutuste tulemusena on Eesti talved muutunud pehmemaks, sagenenud on suvised kuumalained ja intensiivsed sajud. Kevadine suurvee periood on pikenenud eelkõige talvekuudesse, kuid see-eest üllatavad meid üha sagedamini talvised ja suvised üleujutused.
Kui Euroopa Liidus on kasvuhoonegaaside heitkogused vähenenud võrreldes 1990. aastaga ligi 37%, siis Eestis on samal perioodil olnud heitkoguste vähenemine 63%. 2023. aastal tulenes suurem osa Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikasektorist, moodustades koguheitest 29%, järgnes transport 19%, tööstus 18%, maakasutus ja metsandus 16% ning põllumajandus 13%.
Energeetikasektor on küll suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, kuid just selles sektoris on tänu taastuvenergiale üleminekule toimunud suurim heitkoguste vähenemine. Transpordisektoris ei ole heitkogused vähenenud, vaid püsinud üsna samal tasemel juba mõnda aega. Maakasutuse ja metsandussektori süsiniku sidumine on EL-is keskmiselt vähenenud 32%. Ka Eesti maakasutuse ja metsandussektori süsiniku sidumine on vähenenud ning viimased 10 aastat on sektor netoheite poole peal. 2023. aastal sidus süsinikku ainult puittoodete kategooria, suurima netoheitega olid turbatootmine ja põllumajanduslik maaharimine.
Euroopas ja Eestis on suurenenud kaitstavate alade pindalad. Aruandes osutatakse eelkõige tööle elupaikade taastamiseks looduspõhiste lahenduste abil, mis suurendavad vastupanuvõimet ja aitavad kliimamuutusi leevendada ning nendega kohaneda. Värskeimad hinnangud Eesti elurikkusele valmivad oktoobri lõpuks.
Muldadest on Euroopas degradeerunud keskmiselt 60–70%. Eesti muldade seisundit peetakse Euroopa Liidu võrdluses üldiselt heaks ja kuna tegemist on elutähtsa ressursiga, siis täpsemad hinnangud muldade seisundi kohta selguvad lähiaastatel, kui on ette näha maa- ja mullaseire laienemist ja tõhustamist. Eesti muldade seisundi säilitamisele on aidanud kaasa pigem vähene maa hõivamine tehislike pindadega, lühike kasvuperiood ning kestlike põllumajandusvõtete laialdane kasutamine.
Analoogselt teistele Euroopa riikidele ei ole Eestis veel ringmajanduse hetkeseis kiita ehk oleme pigem selle tee alguses. Suur osa ressursikasutusest on endiselt lineaarne – toodetakse, tarbitakse ja visatakse ära. Ringmajandusele ülemineku vaatest on Eestil potentsiaali ehituses, plastitööstuses, tekstiilitööstuses, toidutööstus ning metsa- ja puidutööstuses. Just nendes sektorites on suurim võimalus vähendada jäätmeid ja suurendada ringlust teisese toorme näol. Samas lähiaastatel, eelduslikult, võib oodata kiirenevat arengut, kuna karmistuvad Euroopa Liidu regulatsioonid, mis sunnivad kiirendama ringmajanduse lahenduste kasutuselevõttu ning riiklikult on välja töötatud erinevaid (toetus)programme ja (toetus)meetmeid.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „Ilmselgelt peame jätkama nii keskkonnale kui majandusele jätkusuutliku toimimismustriga. Meie roll on pakkuda usaldusväärseid keskkonnaandmeid, prognoose ja soovitusi, mis annavad otsustajatele kindluse teha andmepõhiseid otsuseid. EEA värskeim Euroopa keskkonnaseisundi aruanne rõhutab, et kliimamuutused ja looduse seisundi halvenemine ohustavad otseselt konkurentsivõimet – just seetõttu loome ka Eestis mõõdikutel põhinevaid lahendusi, millega hindame keskkonnaseisundit ja selle muutusi. Nii aitame ettevõtetel ja avalikul sektoril kavandada kestlikke investeeringuid, mis vähendavad riske ning loovad uusi võimalusi. Looduse teadlik ja vastutustundlik kasutamine ei ole üksnes keskkonnaeesmärk, vaid ka võtmetegur Eesti ja Euroopa majanduse tugevdamisel!“
Keskkonnaagentuur kutsub arutelu jätkama 28. oktoobril 2025 Harku Ilmakeskuses toimuval rahvusvahelisel konverentsil “Tulevikuvalmis Euroopa: teadmiste, poliitika ja praktika ühendamine kliimanutikateks lahendusteks avaneb uues vahekaardis“. Konverents toimub hübriidvormis, veebi kaudu konverentsil osalemiseks registreeri end hiljemalt 16. oktoobriks siin avaneb uues vahekaardis.
Konverents toob kokku juhtivad eksperdid, poliitikakujundajad ja ettevõtjad, et otsida lahendusi, kuidas ühendada majanduse konkurentsivõime ja kestlik looduskasutus. Keskmes ongi värskelt avaldatud EEA raport „Europe’s environment 2025“ ja selle info nii Euroopa riikide kui ka Eesti kohta. Eriliseks tähelepanekuks on EEA (European Environment Agency) tegevdirektori Leena Ylä-Mononeni visiit Eestisse, mille käigus ta peab ettekande EEA põhjalikust aruandest ning jagab strateegilisi vaateid Euroopa keskkonna väljavaadete ja tulevaste poliitikavalikute kohta.
Taustaks
EEA (European Environment Agency) avaldab vastavalt ameti määruses ettenähtule iga viie aasta tagant keskkonnaseisundi aruande. „Euroopa keskkond 2025“ on alates 1995. aastast seitsmes EEA aruanne. Aruanne valmis vahetus koostöös EEA Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrguga (EIONET).
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
Seotud lood:
LUGEJATE LEMMIKUD:
VIIMASED UUDISED:
