Ida-Virumaal Sergei Listovi tehtud videolõigus on näha, kuidas üks vanem põdrapull üritab leida leevendust kuumusele, kuid miski teda häirib, sest ta aevastab, sügab end pidevalt ja tundub millegi poolt häiritud olevat.

Lähemal vaatlusel torkavad silma ka jalgadel olevad kahjustused, mis viitavad võimalikule parasiithaigusele, arvatavasti onhotserkoosile (Onchocerca sp).

Onhotserkoos on nahaalune parasiitne ussnakkus, mida levitavad sääsed ning mis võib tekitada nahapaksendeid, sügelust ja põletikke — eriti jalgadel ja kaelapiirkonnas. Kuigi haigus ei ole põdra elule alati otseselt ohtlik, mõjutab see kindlasti tema enesetunnet ja liikumisvõimet.

Onhotserkoos on levinud haigus põdral, punahirvel ja metskitsel, Soomes ka põdrapõhjal, kirjutas Sauli Laaksonen oma ulukihaiguste raamatus.

Täiskasvanud parasiidid on kuni 30 cm pikkused ja niiditaolised ning elavad liigeste ja kõõluste pindadel ning lihaskelmete vahel. Nad sünnitavad vastseid, mis satuvad verdimetavatesse putukatesse, peamiselt kihulatesse, kuid ka sääskedesse, kes nakatunud peremeesloomal toituvad.

Siirutajad läbib parasiit kaks arengujärku ning muutub nakkusvastseks. Haigus kandub edasi kui nakkusvastsega kihulased toituvad järgmistel peremeesloomadel.

Kerge nakkus ei põhjusta märgatavaid sümptomeid. Kui parasiite on aga palju, siis põhjustavad nad nähtavaid muutusi kudedes, milles nad elavad. Raske nakkuse korral võib kogu kannaliigese piirkond olla põletikuline ja verine. Võimalik, et põletikulised muutused, eriti kannaliigese ümbruses, võivad põhjustada lonkamist või “kanget kõnnakut”.

Seni ei ole Laaksoneni andmetel tõendeid hirvlaste onchocerca parasiitide levimisest inimestele. Liha süüa on ohutu, parasiit ei levi liha kaudu.