Foto: Flickr
8. mail hääletas Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni ettepaneku üle muuta hundi kaitsestaatust ELi elupaigadirektiivi raames. Toetades liikumist IV lisast („rangelt kaitstav“) V lisasse („kaitstav“), on parlament astunud olulise sammu tasakaalustatuma ja pragmaatilisema lähenemise suunas suurkiskjate ohjamisel Euroopas.
Selle tulemuseni on viinud aastatepikkused tugevad üleskutsed maaelukogukondadelt, maaomanikelt, põllumeestelt ja teistelt huvirühmadelt, samuti Euroopa katusorganisatsiooni FACE ja Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) järjepidev lobbytöö.
Otsus peegeldab ka intensiivset 18 kuu pikkust poliitilist protsessi, mis järgnes Euroopa Komisjoni detsembris 2023 tehtud ettepanekule ja Berni konventsiooni alalise komitee toetusele.
Hääletuse tulemus tunnustab nii huntide edukat taastumist elupaigadirektiivi raames kui ka kasvavat vajadust suurema tööriistakasti järele piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Huntide arvukus on paljudes Euroopa piirkondades oluliselt kasvanud, mis on toonud kaasa rohkem konflikte inimtegevusega.
Euroopa Parlamendi liige ja Euroopa Parlamendi „Bioloogilise mitmekesisuse, jahinduse ja maaelu“ töörühma president Juan Ignacio Zoido väljendas oma toetust sellele otsusele:
„Olen uhke, et meie töörühm on olnud üks selle teema arutelu keskseid platvorme viimaste aastate jooksul. Nüüd on liikmesriikide ülesanne kasutada suuremat paindlikkust, et rakendada kohalikele oludele vastavaid kaitse- ja ohjamismeetmeid.“
Kuigi hunt jääb ELi tasandil kaitstavaks liigiks, toob see muudatus kaasa paremini toimiva õigusraamistiku, mis aitab mõnes liikmesriigis vähendada liigseid bürokraatlikke ja õiguslikke koormaid. See annab võimu ametiasutustele ja kohalikele tegutsejatele, et nad saaksid paremini reageerida sotsiaal-majanduslikule survele, investeerides samal ajal edasi kooseksisteerimise vahenditesse nagu kahjude ennetamine, seire ja huvirühmade kaasamine.
FACE president Laurens Hoedemaker ütles: „FACE tervitab seda hääletust, mis aitab vähendada teatud range kaitsega seotud ränki bürokraatlikke ja õiguslikke konflikte. See näitab ka, et Euroopa Liidu seadusandlus on suuteline vajadusel kohanema.“
ELO peasekretär dr. Jürgen Tack lisas: „tänane hääletus on selge tunnustus, et looduskaitsepoliitika peab arenema koos ökoloogilise tegelikkusega. Suurema paindlikkuse sisseviimisega võimaldab EL-i liikmesriikidel hunte tõhusamalt ohjata, tagades samas tugeva kaitsetaseme. Ees seisab väljakutse tõlkida see teaduspõhisteks, kohalikult kohandatud ohjamisplaanideks, mis tõepoolest toetavad kooseksisteerimist.“
FACE ja ELO peavad seda tulemust oluliseks ja vajalikuks arenguks EL-i looduspoliitikas. See kinnitab põhimõtet, et kaitse peab arenema vastusena ökoloogilisele edule ja ühiskondlikele vajadustele ning et pikaajaline kooseksisteerimine suurkiskjatega eeldab paindlikkust, vastutust ja kohalikele oludele kohandatud lahendusi.
