Foto: Sten-Ander Ojakallas
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas valitsusele kinnitamiseks määruse, millega kehtestatakse kutselise kalapüügi võimalused ja tasud Läänemerel, siseveekogudes ja ka kaugpüügil 2025. aastaks.
Muutuvad pea kõik kutseliste kalurite püügiõigustasud
Muudatus on tingitud eeskätt sel suvel jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatusest, millega tõsteti nii tasude miinimum- kui ka maksimummäärasid. Sellest tingituna on püügivahendi lubatud miinimumtasu aastas edaspidi 0,95 euro asemel 10 eurot.
„Kalapüügiõiguse tasudena laekuvast summast viiakse läbi uuringuid, millele tugineb kalavarude majandamine, ning tehakse ka kalanduse järelevalvet. Varude majandamise eesmärk on varusid suurendada. See loob eeldused kalurite saagi ja sissetuleku kasvuks,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.
Angerja püügiõigustasud arvutatakse asustamiseks tehtud kulutuste põhjal
Nende järvede puhul, kus riik on angerja asustamiseks teinud kulutusi, arvutatakse angerjapüügivahendite tasu saagi väärtuse asemel selle järgi, kui palju on riik asustamiseks raha panustanud.
Püüniste piirarvud 2024. aastaga võrreldes ei muutu
Teadlased on teinud ettepaneku püüniste piirarvu vähendada, kuid selleks tuleb esmalt välja töötada vähendamise metoodika.
Lihtsustatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivõimaluste jaotamise korda
Senised maakondlikud püügivõimalused jagatakse kahele veekogude blokile: osa püügivahendeid on mõeldud kasutamiseks Peipsi järvel, osa Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.
Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal
