Foto: Keskkonnaamet
Eesti Jahimeeste Selts sai loetud päevad tagasi teada, et plaanis on seitsme linnuliigi välja võtmine jahieeskirjadest.
Meile anti võimalus nelja tööpäeva jooksul avaldada arvamust selle määrusesse sisse viidava muudatuse kohta. Seal vahel oli ka vabariigi sünnipäeva nädalavahetus.
Eesti Jahimeeste Selts on suur organisatsioon ja ühendab 11 500 füüsilist liiget. See tähendab väga palju erinevaid arvamusi ja seisukohti. Selleks, et avaldada organisatsiooni kui terviku seisukohta, arutatakse teemat eelnevalt liikmesorganisatsiooniga ja kujundatakse lõplik organisatsiooni seisukoht juhatuse koosolekul.
Liiga kiire protsess
Nelja tööpäeva jooksul ei olnud mitte kuidagi võimalik kujundada seisukohta ega niivõrd olulist teemat analüüsida. Seadusandlus Euroopa Liidus on suunatud sellele, et kodanikud saaksid kaasa rääkida keskkonnaalaste otsuste tegemisel. Eesti on ühinenud ka Århusi konventsiooniga, mis reguleerib juurdepääsu keskkonnainfole, tagab inimestele võimaluse keskkonnaasjade otsustamisel kaasa rääkida ja neis asjus kohtusse pöörduda.
Riigil on kohustus tagada, et keskkonnainfo on avalikult kättesaadav ja inimestel on võimalus keskkonnaasjade otsustamises kaasa rääkida.
Mis puudutab seitsme linnuliigi väljavõtmist jahieeskirjadest, siis see on väga tõsine piirav muutus meie keskkonnakasutuses ja siin peab olema kodanikel ja organisatsioonidel võimalus kaasa rääkida.
Oleme seisukohal, et neli tööpäeva ei ole selleks piisav aeg ja selline praktika ei taga kindlasti igaühe looduskaitset. Me ei räägi praegu sellest, kas välja tuleks võtta 12, 17 või mingi muu arv linnuliike jahieeskirjadest, me räägime sellest, et see info peab olema kodanikele ja organisatsioonidele kättesaadav ja neil peab olema võimalus mõistliku aja jooksul oma arvamus esitada. Selle menetluse puhul kahjuks seda võimalust ei antud ja see ei tee meile au.
Koprajahi osas aastate pikkune koostöö ei kehti?
Teine teema jahieeskirja muutmises puudutas kopra aastaringse jahi tagasipööramist eelnenud olukorda. Oma kirjas kliimaministeeriumile me koprajahiteemat ei käsitlenud, seda tegid põllu- ja metsameeste katusorganisatsioonid. Ka siin on tegemist rakendatava praktikaga, mille kohta ütleme, et see ei sobi.
Põllumeeste, metsameeste ja jahimeeste katusorganisatsioonide ühine ümarlaud arutas seda teemat mitmed aastad ja sealt sündis ettepanek muuta teatud tingimustel koprajaht inimese poolt rajatud veekogudes aastaringseks selleks, et toime tulla kahjudega maaparandus-süsteemides. Seda toetasid teadlased ja ka riik ning tingimus oli, et see tuleks läbi analüüsida kopra kaitse- ja ohjamiskavas. Riik telliski selle ja läks veel aasta ja rohkemgi mööda arutledes ning see kava võeti vastu. Just see kava oli aluseks eelmisel aastal jahieeskirjadesse sisse viidud muudatusele, mis kindlaks määratud tingimustel lubas aastaringselt koprajahti maaparandussüsteemides.
Jahieeskirja muudatuse seletuskirjas on öeldud, et: „koprajahiga seotud muudatused on tingitud vajadusest võimaldada maaparandussüsteemides kopra tekitatud kahjustuste ärahoidmiseks jahti aasta ringi ja keelata aasta ringi kopra jaht piirkondades, kus nende kahjustused on marginaalsed. Muudatuste aluseks on kehtiv kopra kaitse- ja ohjamise tegevuskava 2021 (Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 06.09.2021 korraldus nr 1-3/21/504) ning selle tegevuskava alusel valminud Kopra elupaikade analüüs (Remm, J., Remm, P., Jaik, K.) ja kopra elupaigamudel ning kaitse ja ohjamise tsoneering (OÜ Rewild)“.
Ümarlaua arutelu osaks oli ka kokkulepe institutsioonide vahel, et kui võimaldatakse aastaringne jaht maaparandussüsteemides kahjude vähendamiseks, siis vähendatakse koprajahti looduslikes veekogudes ja nii tekkikski nimekiri, kus koprajaht on keelatud.
Mõistetamatu on protsess, kus aastate pikkusele koostööle riigi, teadlaste ja erinevate huvigruppide ja katusorganisatsioonide vahel tõmmatakse lihtsalt vesi peale ja on arusaamatu, kes ainuisikuliselt otsustab, et see pikk koostöö ei ole midagi väärt. Tundub, et meie keskkonnaasjade otsustamisel ei ole tegemist juhuslikult tekkinud vigadega, vaid tegemist on nn keskkonnapoliitika uue reaalsusega, mis inimeste ja erinevate gruppide arvamusi, koostööd ja kokkuleppeid ei arva millekski.
EJS saatis oma arvamuse ja Tartu Jahindusklubi arvamuse kliimaministeeriumile. EJS-i pöördumist näeb siit, Tartu oma siit.
