Loomapoodides loomade müümine on tavaline praktika, kuid kas ka eetiline?
Loomade müük poes ei ole looma heaolu seisukohalt õige. Loomad veedavad oma päevad poes pisikestes umbsetes puurides kunstliku valguse käes. Neid ümbritsevad pidevalt inimesed, kellega kaasnevad võõrad lõhnad ning suur müra. Loomad on oma emadest liiga vara eraldatud ja on seetõttu poodides väga noored. Nii näemegi klaasi taga pisikest last, kes on hirmul ja igatseb oma ema. Kõik see põhjustab noortele loomadele stressi ja depressiooni, mis omakorda mõjutab nende käitumist. Nad muutuvad närviliseks ja agressiivseks ning pidev stress mõjutab tervist negatiivselt.
Kirjutan veidi täpsemalt mõnedest loomapoodides müüdavatest loomadest ja nende vajadustest ning sellest, kas nad üleüldse lemmikloomadeks sobivadki.
Küülik vajab liikumisruumi
Lemmikloomade pidamise nõuded sätestavad puuride suurused erinevate loomade kohta. Need aga ei arvesta ühegi looma tegelikku liikumis- ujumis- või lendamisvajadust.
Näiteks võib küülik ühe päeva jooksul looduses toitu otsides läbida mitmeid kilomeetreid. Nõuetes on välja toodud, et ühele keskmise suurusega küülikule sobib 0,5 ruutmeetri suurune ala. Reaalsuses tähendab see, et küülik saab teha ühe hüppe ja kõik. Sellele poole ruutmeetrisele alale peavad aga veel ära mahtuma heinahoidik, tualetinurk, joogikauss ja vähemalt üks maja, mille alla varjuda ja selleks, et ta end seal puuris paremini tunneks, on vajalikud ka erinevad mänguasjad, mis tal aega aitaksid sisustada.
Kui võtta arvesse vabaduses läbitav vahemaa, ei ole puur nende jaoks kuidagi sobiv elupaik. Loomapoodides on loomad tavaliselt sama väikestes puurides. Kõik loomad vajavad ruumi jooksmiseks, hüppamiseks, mängimiseks, lendamiseks, ujumiseks, kuid sellist ruumi ei paku täna ükski loomapoe klaasist puur ega akvaarium. Kuna enamus müüdavaid loomi on väga noored ja alles kasvueas, pärsib kitsastes tingimustes elamine ja vähene liikumine oluliselt nende füüsilist arengut. See toob täiskasvanuna kaasa suurenenud vastuvõtlikkuse erinevatele terviseprobleemidele. Puuride eesmärgiks poes ei ole loomade heaolu tagamine, vaid looma võimalikult edukas eksponeerimine.
Linnud lendavad päevas kümneid kilomeetreid. Poes veedavad linnud oma päevad väga väikestes puurides.
Eesti loomapoodides on levinud viirpapagoid. Neid kirjeldatatakse väga aktiivsete ja sotsiaalsetena, nad on intelligentsed ja kiire õppimisvõimega. Papagoi vajab palju liikumisruumi. Keskmiselt on viirpapagoi umbes 18 cm pikkune kaaludes 40-50 grammi tiivaulatusega 25-30 cm. Lemmiklooma pidamise nõuete järgi on sellise suurusega linnule piisav puur 0,31 ruutmeetrit (lühema külje pikkus 45 cm). Lihtne matemaatika ütleb, et kui äsjakirjeldatud lind oma tiivad täielikult välja sirutab, ei jäägi talle muuks eriti ruumi. Kui neid linde peetakse puuris mitmekesi, muutuvad nõuded veelgi koomilisemaks. Kuna viirpapagoid on parvelinnud ja neid soovitatakse pidada mitmekesi, peaks iga lisanduva linnu kohta nõuete kohaselt puuri pindala suurenema vaid 0,04 ruutmeetri võrra. On hämmastav, et kuigi viirpapagoid on aktiivsed, lubatakse neid hoida koos nii väikeses puuris. Looduses lendavad viirpapagoid päevas kümneid kilomeetreid, kuid 0,30 ruutmeetrises puuris nad seda kindlasti teha ei saa. Linnud ei peaks tegelikult üldse lemmikloomad olemagi, kuna nende pidamine väikeses puuris piirab nende loomulikke instinkte.
Kalad ei ole mõeldud elama väikeses akvaariumis
Poes müüakse väga erinevaid kalaliike ja tihtipeale puuduvad müüjatel isegi baasteadmised kaladele vajalikust elukeskkonnast ja füsioloogiast. Näiteks peaks müüja teadma akvaariumi puhul minimaalselt lämmastikutsüklist (sh vee omadused, filtreerimine), erinevate liikide kokkusobivusest ja toiduvajadustest, veetaimede väetamisest, valgustusest, kalade tüüpilisematest haigustest ja nende sümptomitest. Peale nende teadmiste on veel enamikes poodides puudu põhilinegi info eri kalaliikide vajaduste kohta nagu näiteks vee temperatuur, PH, veekaredus, miinimum kalaparv, temperament, suurus täiskasvanuna, miinimum akvaariumisuurus. Seega infot, mida ühe kala pidamise kohta on vaja teada, on väga palju. Kui müüjal ei ole iga kalaliigi kohta põhjalikke teadmisi, ei saa ka ostja adekvaatset infot nende pidamise kohta.
Nagu iga teise loomaliigi puhul, on poodides probleemiks tihe asustus väikestes akvaariumites. Olenevalt liigist on kalad territoriaalsed ja seetõttu agressiivsed teiste kalade vastu. Tiheda asustusega akvaariumis ja varjumispaikade puudumise tõttu ei ole võimalik kaladel agressiivsemate või kiuslike isendite eest peitu minna. Stressis kalad on samuti vastuvõtlikumad haigustele. Lemmiklooma pidamise nõuetes on pidamistingimused välja toodud väga üldiselt ning otseselt piiri, mitu kala akvaariumis võiks või peaks olema, ei ole. Seega on lubatud väikesed akvaariumid, mis ei arvesta ühegi looma (kala) tegeliku liikumisvajaduse ega pidamistingimustega. Kogu kirjeldatu valguses ei tundu ka kalad sobilike lemmikloomadena.
Loomade koht ei ole poeletil, sest seal ei ole nende heaolu primaarne. Neli loomakaitseorganisatsiooni on algatanud rahvaalgatuse eesmärgiga lõpetada loomade müük poodides. Lemmikloom tuleb võtta kohast, kus loomad on hästi hoitud ja nende heaolu tagatud. Seda tervemad ning õnnelikumad nad ka on. Täiesti eraldi teema on see, et iga loom üldse ei sobigi lemmikloomaks, mistõttu on Eestiski kiiremas korras vaja koostada lemmikloomade positiivne nimekiri.
Jõulude lähenedes mõtlevad paljud sellele, mida oma sõpradele ja lähedastele kinkida. Rõhutan, et loom ei ole asi ja kindlasti ei sobi loom kingituseks. Looma võtmine peab olema läbimõeldud ja kaalutletud otsus.
*Autor: Kati Sulp, küülikute varjupaiga Rõõmsad Hüpped juht ja Loomuse liige
