Vaatame peeglisse, kas me ikka tagame loomade heaolu viisil nagu nad seda vajavad

Eelmisel reedel toimus neljandat korda Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt korraldatud Rahvusvaheline loomakaitse konverents ja sellel aastal esimest korda ka Linnaloomade seminar. Mõlemal üritusel tekkis arutelu teemal, kas ka kõige paremate kavatsuste korral oskame ja suudame kõigile loomadele tagada nende heaolu. 

Konverentsil ja seminaril osales sellel aastal kokku üle 100 inimese. Osalejate hulgas oli nii MTÜ-de esindajaid, loomaarste, loomapidajaid kui omavalitsuste ja riigi ametnikke. Konverentsi ja seminari ettekanded panid osalejaid mõtlema, küsima ja arutlema, kas me kõik ikka teame, mida loomad vajavad, ja teeme omalt poolt piisavalt selleks, et loomade heaolu oleks tagatud. “Konverentsi üheks eesmärgiks on tuua siia teadmisi ja kaasaegseid praktikaid neilt, kellel on loomade aitamisega pikaajaline kogemus ja kes on tänu sellele ka kokku puutunud meie muredega ning juba lahendusi leidnud. Saadud teadmistega on meil võimalik vähendada riski, et abistamise asemel hoopis kahju teeme. Meil on nii palju erinevaid organisatsioone ja tippspetsialiste maailmas, kelle kogemustest õppida ja kelle toel loomi paremini ja läbimõeldult aidata. Konverentsiga soovime pakkuda võimalust avardada oma silmaringi ja tutvuda uute teaduspõhiste lähenemistega. Sellest võidame meie ühiskonnana, loomakaitsjatena ja eelkõige võidavad loomad,” kommenteeris Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti loomade heaoluteenuse juht Hellika Landsmann.

“Konverents ja seminar tuletasid meile kõigile meelde, et erinevaid loomaliike on väga palju ning tegelikkuses ei tea me veel piisavalt hästi kuidas tagada koera ja kassi heaolu, rääkimata mõnest eksootilisest loomast. Kahjuks ei oska me endiselt elada nii, et me ei tekitaks kahju loomadele, kes elavad meiega koos ja meie ümber. Ka loomakaitsjatena kipume teadmatusest ja soovist aidata, eirama loomade tegelikke vajadusi. Valesse kohta sattunud metslooma hukkamine on endiselt paljudele ainuke lahendus. Kuid loomadele kahju tegemist saab vältida igas valdkonnas, peaksime lihtsalt tutvuma uuringutega ja kuulama neid, kellel on teadmisi ja kogemusi,” lisas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.

Üritustel rääkisid kasside heaolust International Cat Care-st Vicky Halls ja Tartu Väikeloomakliinikust Dr. Aleksandr Dedjulja. Halls juhtis tähelepanu tõsiasjale, et kõik kassid ei sobi meile kodudesse elama. Nad ei soovi inimese kohalolu ja sundimine selleks mõjub nende heaolule negatiivsemalt kui metsikult elamine. Kõige loomasõbralikumaks metsikute kasside käsitlemise viisiks peab Vicky Halls TNR-i ehk püüa kinni, steriliseeri või kastreeri, vabasta meetodit. Dr. Dedjulja rääkis kui oluline on kassile oma kindel söögi- ja jooginõu ning loomulikult alati puhas ja vajadusel ka privaatne liivakast. Loomaarst selgitas ka millised ja kus peavad olema kassi pesad, liivakast, söögi- ja jooginõud. Samuti juhtis ta tähelepanu, et kas peab ennast igal pool tundma turvaliselt, seetõttu on näiteks oluline, et pesa oleks maapinnast kõrgemal, liivakast ning toidu- ja veekausid peaksid asetsema eraldatult ning nii, et kassid näeksid oma ümbrust.

Koerte vajadustest ja vaimsest tervisest rääkis Lea Tummeleht koerte koolist Brisk Mind ning lisaks õpetas tundma koerte kehakeelt Koerakeele Koolist Britt Purdelo. Mõlemad juhtisid tähelepanu, kui oluline on tunda koera kui liiki. Tänapäeval on koeri palju uuritud ja me teame nüüdseks rohkem kui kunagi varem. Tummeleht tutvustas koerte vajaduste hierarhiat ja selgitas, et seda järgides saame tagada, et meie koer oleks nii füüsiliselt kui ka vaimselt terve. Purdelo õpetas kuidas oma koerast aru saada ning kuidas ära tunda, millal tunneb loom ennast hästi ja millal halvasti. Näiteks koera haigutamine ei tähenda sageli, et koer on väsinud vaid ta väljendab rahulolematust, samuti koerad ei naerata, vaid suu lahti hoidmine on sageli seotud stressi põhjustava olukorraga.

Liigikaitse teemadel tegid ettekanded Kadri Aller, Nicholas Clark ja Meelis Uustal. Samuti puudutas liikide kaitse olulisust Farištamo Eller. Aller tutvustas meile, kuidas vabatahtlikud aitavad talgudel korrastada erinevate liikide elu- ja toitumispaiku ning kui edukaks on nende tegevus osutunud. Nicholas Clark andis ülevaate, kuidas liikide säilimine ja eksootilised loomad kaubanduse tõttu kannatavad ning miks on ammu aeg tegutseda. Clark soovitab kaubanduse reguleerimiseks ja eksootiliste liikide kaitseks kehtestada nn positiivse nimekirja ehk liikide loetelu, keda võib pidada. Positiivset nimekirja on lihtne hallata ja see võimaldab erandite tegemist ning on probleeme ennetav lähenemine. Uustal tutvustas meile loomi ja linde, kes elavad linnas ja rõhutas, et liigid eksisteerivad meiega koos ning vajalik on muuta mõttemaailma ja aktsepteerida nende olemasolu. Eller juhtis meie tähelepanu sellele, kui palju me tegelikult loomi enda meele lahutamiseks kasutame.

Marika Algpeos ja Kati Sulp jagasid infot ja kogemusi, kuidas hoolitseda pisiloomade eest ning millised neist meie kodudesse tegelikult sobivad. Samuti juhtisid mõlemad tähelepanu, et sageli arvatakse, et pisiloomade vajadused on lihtsamad ning pidamine on kergem kui koera või kassi eest hoolitsemine, kuid tegelikkus on vastupidine.

Ettekanded tekitasid osalejate hulgas arutelu teemal kui vähe me tegelikkuses loomadest teame ja kui oluline on ennast pidevalt täiendada. Isegi sooviga teha head võime oma teadmatusega loomadele tegelikkuses liiga teha ning kahjuks liialt paljud teevadki.

Pildid: https://drive.google.com/drive/folders/1QnXKqlja87aieU4R1vnAG-FiXJoccRAY