Umbes kaks kolmandikku Euroopa Liidus (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tarbitavatest antimikroobikumidest moodustavad toiduloomade ravimid. Antimikroobikumiresistentsus (AMR) on olukord, kui mikroobid muutuvad resistentseks ravimite suhtes, mis varem suutsid nendega võidelda, ja see on suurenev ülemaailmne terviseoht.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul saame uue andmebaasi kujul väga olulise tööriista, mille loomine aitab täita veterinaaria valdkonna mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise riikliku tegevuskava eesmärke. Uude andmebaasi kogutavad andmed võimaldavad hinnata ja analüüsida, kes, kus ja millisel otstarbel kasutab Eestis loomade raviks antimikroobseid aineid ning selgitada välja võimalusi ja anda nõuandeid nende ainete kasutamise vähendamiseks. Käesoleval hetkel sellised andmed puuduvad.
„Pikemas perspektiivis aitab niisugune andmekogu rakendada abinõusid antimikrobiaalsete ravimite kasutamise vähendamiseks, mis aitab lahendada antimikroobikumiresistentsusest tulenevaid probleeme,“ kommenteerib Veetamm. Kahjuks puudub Eestis siiani vastav valdkondadeülene tegevuskava, mis hõlmaks lisaks veterinaariale ka humaanmeditsiini ja keskkonnavaldkondi. „Antimikrobiaalse
toimega ravimite hulka kuuluvad nii antibiootikumid kui ka seente- , mükobakterite- , algloomade- ja viirustevastased ravimid,“ kirjeldab Veetamm.
Veterinaararstid saavad andmeid edastada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, identifitseerides end elektrooniliselt. Veetamme sõnul on andmete edastamine tehtud nii lihtsaks kui võimalik. „Esitada tuleb ravitud loomade asukohajärgne PRIA ehitise number, ravimise aasta, ravitud looma kategooria, ravitud loomade arv ning kasutatud ravimi pakendikood koos tegelikult kasutatud kogusega,“ sõnab Veetamm ja lisab, et eespool mainitud andmetega on võimalik esitada ka asjassepuutuvaid märkusi ning ravikuuri pikkus päevades. „Sellega saab veterinaararst põhjendada suuremat ravimi kogust või kirjeldada loomagruppi täpsemalt.“
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmeil põhjustab AMR ELis/EMPs igal aastal ca 33 000 surmajuhtumit, mis tulenevad peamiselt haiglates ja muudes tervishoiuasutustes saadud nakkustest. AMR-iga kaasnevad täiendavad kulud moodustavad aastas ca 1,5 miljardit eurot, mis on tingitud täiendavatest tervishoiukuludest ja tootlikkuse vähenemisest. 40% AMR-i põhjustatud tervisekahjust on tekkinud viimase valiku antibiootikumide (nagu karbapeneemid ja kolistiin) suhtes resistentsetest bakteritest.
