Eesti Loomakaitse Selts teab, et enamik inimesi, kes võtavad endale koju eksootilise looma teevad seda armastusest loomade vastu. Koduloom toob meie ellu palju rõõmu, mistõttu on loomulik tahta jagada enda igapäevaelu mõne huvitava loomaga. Kahjuks tuleb nentida, et iga metsloom, kes satub eksootiliste loomade kaubandusse, kogeb kannatusi.
Eksootiliste loomade näol on tegu võõramaiste metsloomadega, kes ei ole kodustatud. “Kodustamine on selektiivne aretusprotsess, mis kestab tuhandeid aastaid. Seetõttu ka ükskõik kui hästi me üritaks, ei ole meil võimalik vältida kannatusi, mida me põhjustame sooviga omada eksooti. Need loomad võivad saada kahjustada igas kaubanduse etapis – püüdmisel või vangistuses aretamisel, transpordil, müügil kaupluses või laatadel ja lõpuks kodus pidamisel,” lisas ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu.
Eksootiliste lemmikloomade kaubandus on suur ja julm äri. Metsloomade müümine kauplustes, oksjonitel või internetis on üks suurimaid kuritegeliku tulu allikaid, mis jääb alla vaid relvade salakaubaveole ja narkokaubandusele. Kahjuks jäävad eksootiliste loomade kaubanduses kannatajaks loomad. Paljud ei pea teekonda vastu ja need, kes transpordi üle elavad, surevad alatoitluse, ebaloomuliku ja ebamugava keskkonna, üksinduse või vangistusest tuleneva stressi tõttu enneaegselt. Kahjuks sureb keskmiselt 90% loomadest transiidil või esimese vangistuses elatud aasta jooksul.
Eksootide kodus pidamine võib olla väga keeruline. Kuna tegu on mets-, mitte kodustatud loomadega, siis vajavad nad vangistuses loodusliku keskkonnaga samaväärseid pidamistingimusi. Ometi ei pruugi teatud liikide pidamistingimuste kohta leida piisavalt või õiget informatsiooni, kuna võib juhtuda, et ka uurijatel puuduvad konkreetse liigi kohta piisavad teadmised. Näiteks, kui otsida informatsiooni punakõrv-ilukilpkonnale sobiva vee temperatuuri kohta, saab internetist väga erinevaid vastuseid.
“Ka siis kui anname endast parima, ei ole võimalik tagada metsloomale hoolt, mis täidaks kõik tema vajadused. Kindlasti on mõnda eksootilist looma lihtsam pidada kui teist, ent siiski ei ole meil koduses keskkonnas kunagi võimalik pakkuda metsloomale täisväärtuslikku elu. Samuti ei saa me garanteerida, et need loomad jõuavad meieni viisil, mis ei ole loomadele põhjustanud kannatusi. Seaduslik ja ebaseaduslik eksootiliste loomade kaubandus on omavahel tihedalt põimunud. Näiteks kui loomal on dokumendid vangistuses sünni kohta, siis see sageli ei tähenda seda, et tema esivanemad oleksid vangistuses sündinud. Iga uue liigi teekond meie kodudesse saab alguse looma püüdmisest loodusest, “ kommenteeris Karurahu.
Metsikute loomade kaubanduseks püüdmise, loomulike elupaikade hävitamise ja uute liikide sissetoomise kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele on tajutav kogu maailmas. Washingtoni konventsioon ehk CITES (The Convention of International Trade in Endangered Species) reguleerib kodustamata liikide kaubandust, ohu astmest sõltuvalt, kas lubade või keeldude kaudu. Piirangutest hoolimata on järjest enam tõendeid, et eksootiliste loomade kaubandus seab loomapopulatsioone ohtu. Vangistuses peetavate loomade paaritamine ei ole samuti lahendus – kuna looma päritolu võib olla keeruline tuvastada, saab illegaalne kaubandus jätkuda.
Eesti Loomakaitse Selts palub eksoodi soetamisel olla ettevaatlik ja enne põhjalikult uurida looma liigi, kui ka tema päritolu kohta ning pigem vältida eksootilise looma lemmikuks võtmist. Kuna ka kõige püüdlikum ja hoolivam loomaomanik paratamatult ei saa kodustes tingimustes võimaldada eksootilistele loomadele täisväärtuslikku elu.
Loe lisa – https://loomakaitse.ee/eksootide-pidamine-ja-kaubandus/
