Fotod: Inari Leiman
Parajalt lumine ja libe vastlapäev lubas liugu lasta kõigil, kel selleks soovi. Jääkarud, ühed loomariigi tuntuimad liulaskjad, ei piirdu aga loomulikult vaid ühe päevaga ja hullavad oma jäises aedikus igal võimalusel. Õnneks on tänavune talv neile lund ja libedust küllaga pakkunud.
Ilvesed lamavad kõrgel riiulil sulnilt kõrvu, jagavad teineteisele õrnusi, kuid peavad ka ümbrust teraselt silmas.
Jaapani makaagid istuvad tihedas kobaras ja koguvad veebruaripäikese soojust. Samas on nad alati valmis ka kõige uuega tegelema – talitajate poolt aedikusse pandud pajuokstest punutud südamed pihlakobaratega maitsesid hästi ja kadusid hetkega.
Sõbrapäevanädalal pakkusid talitajad vahvat temaatilist tegevust pea kõigile oma hoolealustele.
Valgesaba-okassead näitasid, et suudavad end upitada ka suure kummuli toru peale, kui stiimuliks on okstest punutud südame külge kinnitatud maitsvad õunad.
Noored hõbefaasanid olid nõus läbi tiheda põõsa turnima, et üles riputatud südamelt hõrgutised kätte saada.
Bennetti kängurud said porganditükkidega heinasüdame, valgetups-marmosetid südametega kaunistatud pajupalli. Hallhüljestele pakuti kaht südamekujuliseks külmutatud kalaportsu. Binturongid mõtisklesid, kas süüa südame kujuga paprikaviilu. Laste loomaaia kitsedele aga valmistati murugraanuli-päevalilleseemne trühvleid. Oh seda elevust ja ahnet matsutamist, mis siis järgnes!
Kaksvarvas-laisikud uurisid punast südamepatja ja pehmeid mängulaisikuid. Vaateklaasile kleebitud südant ja pehmet mängusaarmast käisid uudistamas ka sõrmiksaarmad. Vihmametsa peremees hõbefaasanikukk Joosep aga vaatas huviga südamekujulisse peeglisse.
Rääkimata armsatest kaunistustest külastusaladel.
Neljapäeval toimus vangerdus kaameliaedikutes: soliidne isaskaamel Hasan lasti kokku kolme emaskaameliga, Hasani tütar Gizel aga sai kaaslaseks noore valge isaskaameli Bulati.
Suurt kasvu uhke hoiakuga heasüdamlik Gizel ei olnud algul üldse rahul, et ta karja juurest kõrvalaedikusse eraldati. Ta undas, ajas Bulatti taga ja hammustas teda küürudesse, kuid mõne aja pärast siiski rahunes veidi.
Paksunahaliste maja ekspositsiooni pandi välja nooruke rohepüüton.
Pärnumaalt leitud ja jaanuaris loomaaeda toodud noor sookurg, kes tiivavea tõttu sügisel ära ei lennanud, koliti nüüd elama liigikaaslase kõrvale. Mõlemalt linnult võeti sulgi soo määramiseks loomaaia liigikaitsekeskuse laboris.
Sookurgi esialgu veel õueaedikutes näha ei saa, seevastu õnnekured lubas sulailm juba põõsaalustest nokapoolist tuustima.
