Fotod: Inari Leiman
Igal aastal 4. oktoobril tähistatakse üle ilma loomaaednike päeva. Meil on hea meel teada anda, et päev enne tähtpäeva, teisipäeval nägi ilmavalgust tubli ja tugev pürjavasikas. Uus ilmakodanik on koos oma viieaastase ema Gamra ja vanema karjaliikmega ka külastajatele näha.
Bennetti kängurute grupp sai septembri lõpus täiendust: kukrust väljus tänavu juba neljas kängurupoeg.
Loomaaednike päeva pealelõunal kogunesid meie töötajad (meid on kokku 216), kel tööjärg võimaldas, vihmametsamajja kringlit sööma ja omavahel suhtlema.
Vihmametsamaja on kui pisike maailm ja seal on alati põnev. Aasia sõrmiksaarma pere saab nüüd vabalt läbi teealuse tunneli ujuda ja ka teises aedikus toimetada. Riisiamadiinide lemmikpaigaks on kujunenud suur saarma- ja binturongiaedik, kus linnukesed julgelt taimeseemneid jahivad. Juuli lõpus koorunud esimese pesakonna noored riisiamadiinid näevad praegu kentsakad välja – neil on käsil sulgimine. Hõbefaasani kukk aga on juba sulginud ja uhkeldab vihmametsa teerajal ega mõtlegi inimeste eest taimestiku vahele pageda.
Väike tömpkoon-krokodill Žabka troopikamajas (ümara kõhu tõttu on ta saanud hellitusnime Kärnkonnake), kes enamasti armastab varjul püsida, oli sel nädalal oma basseinis kõigile näha. Ta elab loomaaias alates 10. oktoobrist 1974 ja on tõenäoliselt poole sajandi vanusepiiri juba ületanud.
Kääbusmarmosetid toimetavad asjalikult aedikutaimestikus. Sätendavad punapiraajad on jõudsalt kasvanud ega kipu enam pildistaja eest ära ujuma. Õueaedikust tuppa kolinud araraunad korrastavad hoolega oma erksat suliskatet. Veeagaam on end oksale sättinud, jalad kahel pool rippu, vaid saba libisemist takistamas.
Karakal Barak on ehe näide sellest, et kaslastele meeldivad kindla seljatagusega kitsad lamamiskohad: ta on pressinud end kitsukesse luugivahesse, kuigi tal on kasutada taimestikurohke veesilmaga aedik ja vaba voli teise luugi kaudu majja siseneda.
Noori lakkhunte lastakse vaheldumisi teineteise aedikusse ja majakesse, et neid omavaheliseks kohtumiseks ette valmistada.
Rosellapapagoi ja kaks häälekat kaeluspapagoid kolisid suvekorterist tagasi laste loomaaia lauta. Oktoobris hakkasid koos käima loomaaia looduskooli huviringid.
Loomaarst vaatas üle paksunahaliste majas elavate kilpkonnade nokad ja lühendas neid neil, kellel vaja. Üks leopardkilpkonn aga ei tahtnud sugugi oma pead kilbi ääre alt välja pista, nii et ta tuli viia protseduuri läbiviimiseks arstimajja ja panna kergesse anesteesiasse.
Pühapäeval tõi üks tore pere loomaaeda kokku 407 kg kõrvitsaid. Kõige suurem kõrvits kaalus 43,47 kg – s.o seni tooduist raskeim. Vadi külast jõudsid loomaaia seenenäitusele vahvad suured vöödikud. Neljapäeval aitasid loomaaednikel aedikuid korrastada 26 vabatahtlikku Tartu, Narva ja Tallinna Swedbankist.
Kruugutades lendavad sookured hajusates parvedes üle loomaaia, nad ei ole veel ränderiviks koondunud. Koheva sabaga ümar orav käib tihastega vaheldumisi loomaaia kassa aknalauale pandud toidumoona krõbistamas.
Veskimetsas pesitsenud 10 pojaga sinitihase pesakonna üks tibudest, kes sai juunikuus loomaaias rõnga jala ümber, tabati 2. oktoobril Kihnu saare lõunatipus Pitkänäs. Noor lind on elus ja terve, ta lasti peale rõnganumbri lugemist tagasi loodusesse.
